Rail Baltica Statyba on Lietuvos Gelezinkeliai (Leedu Raudtee) tütarettevõtte, mis hakkab osalema Rail Baltica (RB) Euroopa rööpalaiusega raudtee ehitamisel. Ootamatult sellele kõrgele postile valitud Leedu seimi endine liige ütles, et ei mõista, miks Eesti kolleegid Vilniuse liitmisest RB-ga nii nördinud on ja rõhutab, et Leedu on selles projektis viie ammu võrra naabritest ees.

Leedu tahab, et EL-i rahaline toetus antaks mitte ainult Poola piirist Tallinnani kulgevale raudteele, mis jookseb läbi Kaunasest ja Riiast, vaid et trassile lisataks ka Vilnius. Eesti on selle plaani suhtes kriitiline.

Kuidas kulgevad läbirääkimised Läti ja Eestiga RB ühisettevõtte loomiseks? Aktsionäride lepingu oleks pidanud olema allkirjastatud juba enne aastavahetust, kuid see ei õnnestunud.

Leedu juba asutas ettevõtte, mis haldab loodava ühisettevõtte aktsiaid. Nagu teada, on Lätiga meil probleem, kuna mõnda aega ei olnud seal valitsust. Nad hoiatasid juba varem, et valitsuse tagasiastumise tõttu tuleb viivitus.

Ma arvan, et erimeelsused õnnestub lahendada ja aprillis peaks ühisettevõte Riias registreeritud saama.

Kuidas te plaanite veenda Eestit, et Vilnius Rail Balticasse integreeritaks?

Ilmselt te teate, et eelmisel aastal võttis seim vastu otsuse palvega hinnata võimalusi Vilniuse ühendamiseks RB trassiga. Nii palju kui mina tean, AECOMi uuring seda võimalust ei hinnanud, mis on imelik. Rail Baltica ilma pealinnata näeb veider välja.

Aga mida poolakad teevad marsruudiga Varssavi – Berliin? Mitte midagi. Vaadake, millised on sellel liinil kiirused? Kindlasti mitte 240 km/h. Kes veenab poolakaid ehitama euroopaliku raudtee Varssavist Leeduni? Miks poolakad ei osale ühisettevõttes? Mina ei tea.

Miks siis eestlased leedukaid kritiseerivad ja mitte poolakaid?

Liigub mitu versiooni, miks eestlased asjaga niimoodi kiirustavad. Võimalik, et neile hingab kuklasse Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas, kes on, nagu me kõik teame, eestlane. Rail Baltica on ju väga oluline ja tähelepanuväärne projekt. Kuid siis kerkib küsimus, kas on mõtet reisirongil, mis kihutab 240 km/h? Kaubarongidele pole selline kiirus vajalik – need võivad rahulikult sõita ka 100 km/h.

See on küsimus ekspertidele. Baltimaades ei ole selliseid spetsialiste. Ainult tehnoloogid saavad vastata küsimusele, millised on need tehnilised põhjused, mis kas võimaldavad või välistavad nii reisijate kui ka kaupade vedamise ühel ja samal raudteel.

Nii palju, kui mina tean, reisijateveoks mõeldud kiirel raudteel kaupu ei veeta, kuna kaubarongid on tunduvalt raskemad ja reisirongidele mõeldud infrastruktuur poleks siis enam nii turvaline.

Kas plaanitakse kaks kõrvuti jooksvat raudteed samale marsruudile?

Siin on küsimus juba tehnilistes lahendustes, millele saavad vastuse anda ainult uuringud. See tahetakse teha õige pea.

Praegu läheb Poolast Kaunaseni juba Euroopa laiusega raudtee. Kaunasest Varssavisse saab ilma ümberistumiseta. Kiirus pole paraku suur – rongis tuleb veeta 9-10 tundi.

Eesti poliitikud ütlevad, et kui Vilnius lisatakse trassile, hakkab projekt venima ja on oht, et ei jõuta enne 2016. aastaks Euroopa vahendite saamiseks taotlust sisse anda.

Meil on kavas teha uuring veel enne selle aasta lõppu. Arvan, et eestlaste mure on asjatu. Me oleme ette valmistunud ja võrreldes eestlaste ja lätlastega oleme neist viis saamu eespool, kuna me juba asutasime ettevõtte ja eelarves on projektiks ette nähtud 650 000 eurot.

Eestlased nimetavad leedukaid sellegipoolest jobudeks.

Praegu nad vabandavad. Ilmselt on tegemist eesti huumoriga.

Majandusteadlane Raimondas Kuodis kinnitab, et see projekt on majanduslikult mõttetu ja reisijatevedu selle üldse tulutu ettevõtmine. Kas Rail Balticu kohta on analüüs olemas?

Kavandatav uuring annab sellele küsimusele vastuse. Ei saa kõiki asju ühte patta panna. Me räägime reisijateveost ja kaubavedudest. Kui rääkida ainult reisijateveost, siis see on kahjumlik.
Kaupadeveo kontekstis on Leedu geopoliitilises mõttes väga heal positsioonil – Kaunases laaditakse ümber Venemaa ja Valgevene kaubad ja meie saaksime neid vedada Euroopasse, ning ka vastupidi.

See võib reaalsuseks saada 2016. aastal. Poolaga on meil ühendus olemas. See pole küll kiire, aga kaubarongide puhul pole see tähtis.

Samuti tahan rõhutada, et Euroopa Liit eraldab toetusi nendele infrastruktuuriprojektidele, mis on majanduslikult ebaefektiivsed. Seepärast peame projekti elluviimiseks kindlasti saama EL-i garanteeritud finantseerimise. Meie rahvuslik huvi on saada rahastus 85 protsenti ringis.

Mõned analüütikud väidavad, et eestlaste ja leedukate konflikti taga on Leedu Raudteed, kelle jaoks pole Eesti ja Läti raudtee areng kasulik, kuna see teravdaks konkurentsi Leeduga. Kõik kolm aga pretendeerivad samadele vedudele. Mida te selle kohta ütlete?

Ei tea. See on suur poliitika, kuhu mina sekkuda ei taha. Projektiga tegeletakse. Miks eestlased kiirustavad, mina ei tea. Võimalik, et tegemist on poliitilise ambitsiooniga endale medal rinda riputada. Kuid ka neil pole piisavalt argumente – nad on lihtsalt vihased, ise ka ei tea, miks.

Kas riikide erimeelsused võivad selle projekti põhja lasta?

Ma arvan, et kui riiklikud huvid põrkuvad, võib projekt ikkagi edukas olla juhul, kui kõigi osapoolte huvid koonduvad ühte punkti. Kui aga üks pool hakkab tekki enda peale tirima, on meil probleem.