Danske Banki kohaselt oli probleemides süüdi peamiselt Eesti haru juhtimine, mis soodustas kriminaalset tegevust. Promontory Financial Groupi analüüsis näitas kolme suurimat puudust: rahapesuvastaste nõete täitmise vähene tava; ebaadekvaatne sise- ja riskikontroll; tugineti liialt kohalike ametiasutuste kontrollile.

Kokkuvõttes puudus Eesti filiaalil arusaamine, et neid võidaks kasutada rahapesuks. Lisaks ei pööranud juhatus piisavalt tähelepanu kaitseteguritele, mis oleks saanud kriminaalse tegevuse ära hoida. Eesti Danske juhatus ja nõukogu toetusid riskide hindamisel Eesti ametiasutustele ja siseauditile.

Danske filiaal osteti 2007. aastal Sampo pangalt ning töötas iseseisva üksusena, kasutades oma juhtimisviise, süsteeme ja protseduure rahapesu vastase tegevuse osas.

"Praegusel hetkel on Eesti filiaali juhatuse fookus rahapesu osas palju tugevam ning paika on pandud palju efektiivsemad kontrollmehhanismid," ütles Danske Groupi tegevjuht Thomas F. Borgen. "Ehk hetkel on olukord täiesti teine. Kuigi rahapesu juhtumitega tegelevad vastavad asutused, näeme me selgelt, et tegevused rahapesu vältimiseks polnud piisavalt. See on täiesti lubamatu."