Danske Banki uus kriis on hoiatus kõigile pankadele. Ka Eesti omadele

 (5)
Kopenhaagen 18.09.2018
Danske Bank KopenhaagenisFoto: Andres Putting

Danske Bank on pidanud hakkama saama negatiivsete intressitasemetega kauem kui ükski teine suurpank, kuna Taani kehtestas negatiivsed intressitasemed enne teisi. Seetõttu lasti juunis lahti pangajuht, mis peaks olema õppetunniks Euroopa teistele pankadele, kirjutas Bloomberg.

Kuigi Taani suurim pank on paremini tuntud hiiglasliku rahapesuskandaali keskmes olekuga, pole see nende ainus probleem. Läinud kuul tuli järjekordne häbistus, seekord siis oli teemaks väikeinvestoritele investeerimistoodete pakumine, millega viimased said kahju.

Pank oleks pidanud lähtuma reeglist, et investeerimisnõustamisel tuleb alati lähtuda kliendi huvidest pakkudes kliendile parimat toodet, isegi kui see pole panga huvides. Danske Banki puhul oleks klientidel olnud kasumlikum hoida raha pangakontol, kus nad oleksid teeninud nullilähedast tootlust.

Danske Bank nagu ka teised negatiivsete intresside keskkonnas tegutejate probleemiks on see, et klientidel pangakontodel on liiga palju raha. Pangad ei ole kehtestanud tavaklientidele negatiivseid hoiuseintresse, kuna kardavad kaotada kliente. Samas peavad aga pangad keskpangas raha hoides või üksteisele raha laenates maksma sellele peale. Pangad on seetõttu otsinud teisi võimalusi, kuidas klientidele osutada teenuseid, millelt saaks teenustasutulu.

Taani finantsinspektsiooni juht Jesper Berg ütles, et Danske Banki juhtum näitab, et ka teenustasutulude teenimine pangale võib olla ohus negatiivsete intressimäärade tingimustes.

Seotud lood:

Teenustasutulud oli üks viimaseid võimalusi pankadele oludes, kus negatiivsed intressitasemed lõid teisi teenimisvõimalusi.

Varem teenisid pangad raha sedasi, et klientidelt saadi hoiused odavamalt, mida siis klientidele või raha ülejääki teistele pankadele välja laenati. Seda teenimisvõimalust enam pole, ütles Berg. Samuti teeniti võttes raha lühiajaliselt ja laenates seda pikemaajaliselt välja, kuid kuna nüüd on intressitase ühtlaselt üsna tasane, pole sedasi võimalik raha teenida. Ajalooliselt teeniti sedasi vahelt 1-2 protsenti, kuid see äri on surnud. Ja nüüd söövad negatiivsed intressid ka teenustasutulusid.

Juba aastaid tagasi püüdis Danske Bank leida teed, kuidas saada üle negatiivsetest intressitasemetest. Pank teenis rekordkasumi 2017. aastal, kui Taanis olid negatiivsed intressitasemed valitsenud juba umbes pool aastakümmet. 2017. aastal tõstis ka Danske Bank klientidele pakutava investeerimiskanali Flexinvest Fri teenustasusid. Samas olid osad selle kaudu pakutavate investeeringute tootlused nii madalad, et kõrgemate teenustasude juures jäid investorid miinusesse. Arvestades, et pangad peavad alati tegutsema oma klientide huvides, poleks sellist asja tohtinud juhtuda.

Seega on Danske Banki teenustasudetulu juhtum õpetlik teistele Euroopa pankadele. Et Euroopas on intressitõusu väljavaade veel kaugemale lükkunud, nõuab olukord tähelepanu.

2018. aastal vähenes Taani pankade kasum veerandi võrra. Berg ütles, et nad on hakanud muretsema pankade viletsa kasumlikkuse pärast.

Samal ajal ripuvad Danske Banki pea kohal Damoklese mõõgana võimalikud miljarditrahvid Eesti kaudu toimunud rahapesu tõttu.

Ka Eestis hakkasid pangad negatiivsete intressitasemete keskkonnas suuri ettevõttekliente nõustama, et leida võimalusi muude rahapaigutuse instumentide näol, et kunded ei hoiaks liiga palju raha arvelduskontodel, mis tõi pangale miinust. Et aga korporatiivkliente ja institutsioone, kes mahuvad professionaalse vastaspoole nimetuse alla, ei puuduta jaeinvestorite kaitse, pole sellest probleemi tekkinud.