Danske loobus eesmärgist saada üheks kasumlikumaks pangaks Põhjalas
Taani suurima panga aktsia langes reedel 4% pärast seda, kui Danske andis teada, et suured investeeringud, mis on tehtud digitaliseerimisele ning rahapesuvastastesse kontrollisüsteemidesse, vähendab järgmisel aastal panga omakapitali tootlust 5-6% võrra, kirjutab Financial Times.
Analüütikud ennustavad järgmise aasta tootluse määraks 7,9%, mis on oluliselt madalam kui 2017. aasta 13,6%. Pank on nüüd eesmärgiks seadnud jõuda 2023. aastaks kuskil 9-10% omakapitali tootluse määrani. See tähendab ühtlasi ka olulist kulude kärpimist, sealhulgas koondamisi mõnes panga osakonnas.
Danske panga majandustulemustele on korraliku löögi andnud 200 miljardi euroni küündiv rahapesuskandaal, mis on viinud ametist senised pangajuhid ning toonud endaga kaasa kriminaaluurimised nii Taanis, Eestis, USAs kui ka Prantsusmaal. Alates 2018. aasta algusest, kui skandaal lahvatas, on panga aktsia kaotanud peaaegu kaks kolmandiku oma väärtusest.
Analüütikud muretsevad ka miljardite dollariteni küündida võivate trahvide pärast, mis erinevad riigid hakkavad tõenäoliselt õige pea pangalt sisse nõudma. Ka Eesti rahandusminister Martin Helme (EKRE) kinnitas hiljuti, et Eesti kui peamine kahjusaaja on kindlasti kahjunõudes osaline. Pank loodab enda sisejuurdluse rahapesu asjus lõpetada selle aasta lõpuks.
Eestis on pank asunud oma tegevust lõpetama, finantsinspektsioon algatas likvideerimisprotsessi 1. oktoobril, mõned päevad hiljem võeti ka viimaselt siinselt kontorilt Danske sildid maha. Tänaseks on panga juhtimine Eestis likvideerimiskomitee käes.
