Danske pank hakkab kontoreid sulgema

 (23)
Danske pank
Danske pank

2015. aastal planeerib Danske pank sulgeda Eestis kuus esindust ja selle võrra vähendada töötajate hulka. Danske mullune kasum kahanes ja seega vähenes ka riigile makstud tulumaksusumma.

Esinduste sulgemise põhjuseks on panga edasine keskendumine ettevõtete pangandusele. Pank plaanib selleks kahe aasta jooksul investeerida 15 miljonit eurot.

Danske jaotatud omakapitali tootluseks kujunes 29,8%, aasta varem 61,1%. Langus tulenes peamiselt madalamatest tuludest. 2014. aastal 55,8 miljonit eurot, 2013. aastal 72,5 miljonit eurot, mille põhjuseks olid madalam kasum finantsinvesteeringutelt ja vähenenud intressitulud.

Finantsinvesteeringute kasumit mõjutas panga otsus langetada riskiprofiili, mis vähendas sellesuunalist aktiivsust, intressitulusid aga mõjutasid panga sisemiste hinnastamisreeglite muutused.

Panga laenuportfelli kogumaht kasvas 9,3%, 1,25 miljardi euroni, aasta varem 1,14 miljardit eurot. Eraisikute laenuportfell kasvas aastaga 4,4%, 29 miljoni euroni, ja ettevõtete laenuportfell kasvas 16,1%, 77 miljoni euroni.

Kasumieraldise pealt tasus Danske Bank Eesti riigi 2014. aasta tuludesse 8,1 miljonit eurot tulumaksu. Aasta varem tasus pank tulumaksu 10,0 miljonit eurot.

Panga kulud olid 34,5 miljonit eurot, aasta varem 28,5 mln eurot. Kuigi panga peamine kulubaas möödunud aastal ei muutunud, tehti 2014. aasta IV kvartalis seoses edasise suurema äriklientidele keskendumisega ettevalmistavaid ühekordseid kulutusi summas 6,1 miljonit eurot.

Panga laenuportfelli kogumaht on kasvanud, moodustades 2014. aasta lõpu seisuga 1,25 miljardit eurot (aasta varem 1,14 mld eurot), mis aastases võrd-luses tähendab kasvu 106 miljonit eurot ehk 9,3%.

Eraisikute laenuportfell on aastaga kasvanud 29 miljonit eurot ehk 4,4% ja ettevõtete laenuportfell 77 miljonit eurot ehk 16,1%.
Hoiuste tase on Danske Bankis jätkuvalt kõrge, ulatudes 1,88 miljardi euroni (aasta varem 1,79 miljardit eurot).

Aastases võrdluses tähendab see kasvu 94 miljonit eurot ehk 5,3%. Panga laenude ja hoiuste suhe ulatus aasta lõpus 66,3% tasemeni (aasta va-rem 63,8%).

Danske Banki likviidsus oli kogu 2014. aasta tugev, sest klientide hoiused ületasid endiselt suurel määral klientide laene. 2014. aasta lõpu seisuga ületa-sid klientide hoiused laene 634 miljoni euro võrra (aasta varem oli see näitaja 646 mln eurot).

2014. aastal Danske Bank lisaprovisjone ei moodustanud, sest laenuportfelli kvaliteet on väga hea. Laenude allahindluste reservi suhe laenuportfelli ulatus Danske Bankis 2014. aasta 31. detsembri seisuga 1,7% tasemeni (aasta va-rem 3,5%), mis on üks konservatiivsemaid Eesti suurpankade seas.

Laenukahjumite reserv moodustas 21 miljonit eurot. Panga kliendid kasutavad arveldusteenuseid aktiivselt. 2014. aastal kasvas pangatehingute koguarv 7%. Sealhulgas tehti kaarditehinguid 6% ja makseid 2% rohkem kui aasta varem. Ettevõtetest POS-partnerite arv on kasvanud aastaga 5%.

2014. aasta sügisel lõppes projekt, mille tulemusena asendasid Danske Bank ja Nordea oma ühise sularahaautomaatide võrgu 20 väljamakseautomaati sularaha sisse- ja väljamakseautomaatidega. Pangad paigaldasid uued sulara-haautomaadid kõigisse Eesti linnadesse, kus Danske Bank ja Nordea on esinda-tud.

Sularaha sisse- ja väljamakseid võimaldavad automaadid on klientide seas populaarsed ja neid kasutatakse rohkesti. Danske Bank jätkab strateegiaga, mille tähtsamad märksõnad on klienditeenin-duse suurepärane tase, kõrge likviidsus, riskide läbimõeldud juhtimine ja sta-biilne majandustegevus.

„Danske Bank jätkas ärimahtude suurendamist nii äri- kui ka eraklientide segmentides, saavutades samal ajal klientide kõrge rahulolu teenindusega ning tagades kasumlikkuse 2014. aasta keerulistes majandustingimustes.
Danske Banki jaotatud omakapitali tootluseks kujunes 29,8%, aasta varem 61,1%," rääkis Danske panga juht Aivar Rehe.

Langus tulenes peamiselt madalamatest tuludest (55,8 miljonit eurot, aasta varem 72,5 miljonit eurot), mille põhjuseks olid madalam kasum finants-investeeringutelt ja vähenenud intressitulud.

Finantsinvesteeringute kasumit mõjutas panga otsus langetada riskiprofiili, mis vähendas sellesuunalist aktiiv-sust, intressitulusid aga mõjutasid panga sisemiste hinnastamisreeglite muu-tused.