Deflatsioon! Krooni väärtus hakkas kasvama

Eesti jõuab lähipäevil esimest korda pärast taasiseseisvumist deflatsiooni. Kui tarbijatele teevad langevad hinnad ja raha ostujõu tõus rõõmu, siis majandusekspertide sõnul on deflatsioon positiivne vaid juhul, kui see jääb lühiajaliseks.

Kui 1992. aastal tõusid Eestis hinnad enam kui 1076 protsenti, siis nüüd oleme jõudnud inflatsioonispiraali teise otsa. Aprilli lõpul olid statistikaameti andmeil hinnad veel 0,3 protsenti kõrgemad kui aasta eest, kuid mai lõpuks ootavad analüütikud juba negatiivset inflatsiooni. "Mai lõpuks on tõenäoline 0,2-0,5protsendiline deflatsioon," ütles uudisteagentuurile Bloomberg Swedbanki makroanalüütik Maris Lauri.

New Yorgi majandusprofessor Nouriel Roubini (hüüdnimega Dr. Doom) prognoosib, et buumi ajal tehtud üleliigsete tootmisinvesteeringute tõttu võib järgneval kolmel aastal olla maailm deflatsioonis. See kattub Eesti Panga aprillikuise negatiivse stsenaariumiga, mille kohaselt ulatub järgmisel aastal Eesti hinnalangus 4 ja 2011. aastal 3 protsendini. "Deflatsiooniga tõuseb reaalne võlakoorem, sest sama võla teenindamiseks peavad ettevõtted rohkem toodangut müüma," lisas Lindpere veel ühe hindade languse negatiivse aspekti.

SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe märkis deflatsiooni põhjusena ära ka langenud toiduainete hinnad. "Eelmisel aastal oli meeletu toiduhindade kasv, nüüd tuleb see samamoodi selle võrra rohkem alla," märkis ta.

Arumäe peab deflatsiooni Eesti jaoks niikaua positiivseks, kui see ei muutu nii pikaajaliseks, et sellest on raske välja tulla. "Deflatsioon on praegu vajalik, sest eelnevatel aastatel on hinnatõus olnud väga kiire ja inimeste rahakoti pihta põntsu pannud. Inimeste sissetulekud praegu vähenevad. Üldine hinnatase peaks ikka kõvasti allapoole tulema." Analüütiku sõnul ei soodusta deflatsioon küll investeeringuid ettevõtlusse, kuid see pole probleemiks, kuna tootmisvõimsust on Eestis praegu väga palju üle.