Täna Tallinna Linnahalli rekonstrueerimise plaanidest ülevaate saanud peaminister Jüri Ratase sõnul on riigi investeering rahvusvahelise kontserdi- ja konverentsikeskuse rajamiseks oluline Eesti ettevõtluskeskkonna ning konverentsiturismi elavdamiseks.

„Kõik see, mida meile täna ringkäigul selle tulevikust räägiti sisendab usku, et juba 2020. aastal tegutseb Eesti pealinnas Põhjamaade üks moodsaim kontserdi- ja konverentsikeskus. Arvestades linnahalli väga erinevaid ja senisest oluliselt laiemaid funktsioone tulevikus, aitab see kindlasti elu sisse puhuda Eesti konverentsiturismile, kus me jääme praegu oma naabritele atraktiivsuselt selgelt alla,“ lausus peaminister Jüri Ratas.

Peaminister Ratase sõnul aitab investeering Tallinna Linnahalli tõsta Eesti konkurentsivõimet ning majanduskasvu. Riigi abi vajadust konverentsiturismi arendamiseks on kinnitanud mitmed valdkonna spetsialistid.

Aas: konverentsikeskus võiks tulla nulli

Linnahalli olukorrast, senistest arengutest ja projekteerimise lähteülesannetest andis tänasel ringkäigul valitsuse liikmetele ülevaate Tallinna linnapea ülesandeid täitev Taavi Aas.

"On tehtud esialgseid arvutusi ja ma olen suhteliselt kindel, et tegelikult konverentsikeskus kui selline oma igapäevase opereerimisega võiks tulla enam-vähem nulli," leidis Aas külastusel antud intervjuus.

Linnapea ülesandeid täitva Aasa kinnitusel saavad linn ja riik kasu inimeste kaudu, kes Tallinnas ööbivad ja oma kulutusi teevad. "On rehkendatud, et see tulu võiks olla kuni 30 miljonit eurot aastas, mis tuleb kaudselt. Ehk meie ülesanne on see, et see opereerimine jääks nulli ja siia ei peaks juurde maksma."

Ratas kinnitas, et valitsuse eesmärk ei ole teha projekte, mis hakkavad tootma kahjumit.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri Urve Palo sõnul ei saa linnahalli puhul vaadata tasuvust ühe projekti raames, vaid tuleb vaadata kogu majandust laiemalt.

Rahandusminister Sven Sesteri kinnitusel tähendab lähitulevik linna ja riigi jaoks täiendavalt erinevate juriidiliste ja finantsiliste küsimuste ülevaatamist. "Aga poliitiline otsus ja julgus võtta vastu otsuseid investeerimaks ühe korraliku keskuse loomiseks on iseenesest väga õige.

Peaminister Ratas märkis, et linnahalli opereerimise küsimus ei ole kokku lepitud. "On lepitud kokku see, et kui riik ja linn siia koos panustavad, oleks koos ka omandistaatus. See, kes siin opereerima hakkab - andke palun natuke aega."

Ratase sõnutsi on oluline see, et poliitiline otsus ja tahe rahvusvahelise konverentsikeskuse loomise kohta on olemas. "Ma usun, et Eesti majandusele ja ettevõtlusele on kindlasti kasulik, kui Eesti riik ja omavalitsused, sh ka pealinn, suudavad teha koostööd. Täna see poliitiline tahe on olemas. Ma hindan seda meie koalitsioonipartnerite poolt väga kõrgelt ja loomulikult ka linna poolt."

Rekonstrueerimistööde kogumaksumus jääb 100 miljoni euro suurusjärku, millest riik on lubanud panustada 40 miljonit eurot.

Taavi Aasa ettekande järgi tekib linnahalli suure saali rekonstrueerimise tulemusel konkurentsivõimeline, moodsa ja võimalusterohke lavatehnikaga esinduskontsertsaal, kus on ligi 4 000 kohta ning mida saab kasutada ka konverentside jaoks. Konverentsikeskus ise kavandatakse praegusesse jäähalli osasse, kus saab olema muuhulgas 12 saali. Linnahalli merepoolsesse hooneosasse jäävad sadamaterminali ruumid ning lisaks rajatakse äripinnad näiteks kohvikute ja restoranide tarbeks.

Aas avaldas lootust, et linnahalli kontserdisaal ja konverentsikeskus võiks oma uksed avada 2019. aastal.