See annab märku ettevõtete müügijulguse taastumisest ja suuremast riskide võtmisest, teatas Krediidiinfo.

Maksuvõlgade ehk riigile võlgu olevate summade suurenemine toimus pea kõikides sektorites jõudes 74 miljoni euro tasemele, kasvades 19%. Enim on aastaga võlgnevused kasvanud finants- ja kindlustus-, kokku 75,4%, teenindavates tegevustes kokku 49,4% ning veonduses ja laondussektoris 49,2%.

Maksuvõlgade vähenemine toimus vaid elektrienergia sektoris, langedes 35% ja kinnisvaraalases tegevuses langedes 22%.

Maksevõlglaste arv tõusis

Samuti pöördus maksuvõlgadega ettevõtete arv kahe kahaneva aasta järel taas mõõdukale tõusule, saavutades 3,9-protsendilise tõusu. Riigile võlgu olevaid ettevõtteid oli möödunud aasta teisel poolel 5 950 ehk 225 võrra rohkem kui aasta tagasi, ligi pooled neist kuulusid ehitussektorisse, kokku 103 ettevõtet.

Maksehäirete ehk äripartnerite võlasummad suurenesid aastaga 11,6% moodustades kokku 122 miljonit eurot. Äripartnerite võlad kasvasid enim info ja side sektoris, kokku 48,8% ja kinnisvaraalases tegevuses kokku 30,2%.

Samas jäi maksehäiretega ettevõtete koguarv 4 234 praktiliselt samaks vähenedes aastaga 24 ettevõtte võrra, langedes natuke alla protsendi, ehk 0,6%.

Valdkondade lõikes vähenes äripartneritele võlgu olevate ettevõtete arv enim kinnisvaraalases tegevuses, langedes kokku 11%.

Varasemate perioodidega võrreldes näitab käesolev statistika märke ettevõtete müügijulguse kasvamisest, millega käib kaasas suurem riskide võtmine.

Statistika on koostatud Eesti aktiivselt tegutsevate 69 325 ettevõtte põhjal.

Vaata pilte, kuidas Krediidiinfo juhatuse esimees Alar Jäger tulemusi tutvustas: