Eestis jääb ka pärast jäätmete sorteerimist (eraldi kogutud pakendid, plastik, klaas, paber ja biolagunevad jäätmed) üle ligi 300 000 tonni segaolmejäätmeid.

Täisvõimsusel töötades põletab Iru jäätmeplokk tunnis kuni 27,5 tonni jäätmeid. Selline kogus tekib aastaga umbes 70 keskmises Eesti kodus. Kui praegu külastab Iru jaama umbes 50 prügiautot prügifirmadelt, kellega Eesti Energial koostööleping sõlmitud, siis täisvõimsusel töötades hakkab autosid käima iga kümne minuti tagant ehk 80 autot päevas.
Päevas võetakse vastu 500 tonni prügi, täisvõimsusel põletatakse 660 tonni prügi ühes päevas.

Eesti Energia juhatuse liige Raine Pajo ütles jäätmeenegiaplokki tutvustades, et eelkõige on hoopis tegemist keskkonnaalase projektiga ja alles siis elektri- ja soojusetootmise projektiga, sest prügist soojusetootmine on Euroopa mõistes taaskasutus. „Selliseid jaamu on Euroopas 400 tükki ja see on levinud viis taaskasutuseks. Lõuna pool toodetakse sellistes jaamades ainult elektrit, sest soojust polegi vaja. Meie saame aga kaks omavahel ühendada.“ Iru elektrijaama arendusjuhi Urmo Heinami sõnul on olmeprügi hea küttematerjal, sest ühes tonnis prügis on samapalju või rohkemgi energiat kui puiduhakkes või põlevkivis.

Jäätmeplokk koosneb suures plaanis neljast osast – prügi vastuvõtu hoonest (valge), kus suured prügiautod oma sisu otse šahti tühjendavad; jäätmete kogumishoonest (roheline), kus prügi segatakse ja hoitakse; põletushoone (hall), kus suurel kuumusel – ca 1100 kraadi juures – tekib olmeprügist energia, mis omakorda tekitab turbiine käivitava kuuma veeauru; ja lõpuks kogu projekti 105 miljoni eurosest maksumusest kolmandiku moodustanud puhastussüsteemid (helehall hoone), kuhu kogutakse mullataoline ja niisutatud koldetuhk, mis veetakse omakorda ladestamisprügilate katteks. Põletusjääkidest eraldatakse ka metallid, mis puhastamise järel müüakse metalli kokkuostupunktidesse.