DELFI FOTOD: Luksuskorter elamiseks või äriks? Maksupettuses süüdistatav ärimees astus jälle kohtu ette

 (104)
Prokurör: laud, tool ja arvuti toas ei tähenda automaatselt kontorit
Henry Kallas
Foto: Rauno Volmar

Täna arutati ringkonnakohtus "lambo-mehena" kuulsust kogunud ja esimeses kohtuastmes maksupettuses süüdi mõistetud Henry Kallase ning tema advokaatide Aivar Pilve ja Jaak Siimu apellatsiooni maakohtu otsusele.

Põhja ringkonnaprokuratuur süüdistab Henry Kallast (toona 26) maksukuriteos, mille tagajärjel jäi riigile laekumata üle 410 000 euro makse.

Süüdistuse kohaselt ostis Henry Kallase juhitud osaühing Y100! Invest (nüüdseks kustutatud) 2011. aasta kevadel Tallinnas ligi pool miljonit eurot maksnud luksuskorteri kuulsas Tornimäe 7 majas ja deklareeris selle äriotstarbel soetatud kinnisvarana, kuigi tegelikult asus Kallas seal ise elama.

Seetõttu süüdistati teda maksu- ja tolliametile valeandmete esitamises, mille kaasabil taotles tema ettevõtte riigilt alusetult tagasi 80 948 eurot käibemaksu ning jättis erisoodustuselt tasumata 331 990 eurot tulu- ja sotsiaalmaksu.

Süüdistus lähtus sellest, et seaduse järgi saavad äriühingud riigilt käibemaksu tagasi ainult ettevõtluse ja maksustatava käibe tarvis ostetud kinnisvaralt. Kui ettevõte soetab kinnisvara juhatuse liikmele isiklikuks elukohaks, siis käsitletakse seda erisoodustusena, mille pealt tuleb tasuda ka tulu- ja sotsiaalmaksu. Nimelt maksustatakse juhatuse liikmele korteri soetamiseks kulutatud summasid analoogselt palga ja dividendidega, mille eest peab ettevõte tasuma tulumaksu ning palga puhul ka sotsiaalmaksu.

Seotud lood:

Pilv: Kallas kasutas korterit kontorina ja üritas seda kasumiga müüa

Kallase advokaadi Aivar Pilve sõnul on tema suurim etteheide maakohtu otsusele see, et kuigi vahepeal muutus süüdistus ning erinevad käibemaksuga seotud põhimõtted, siis jäi kohus endiselt algselt esitatud seisukohtade juurde. Pilve sõnul on tõendatud vaidlusaluse korteri puhul, et tegu oli firma ostu-müügi tehinguga ja vastupidist pole keegi tõendanud.

Samuti ütles Pilv, et juriidiline isik on ka riigikohtu seisukohalt eraldiseisev subjekt ning teda ei saa seostada isegi ühemeheäri puhul konkreetsete isikutega. Seega pidas Pilv alusetuks kohtu seisukohta, et korter osteti Kallasele, kuna see tegelikult osteti Kallase firmale ja seega oleks sisendkäibemaksu mahaarvamine täiesti õigustatud. Lisaks rääkis Pilv, et Kallas kasutas seda korterit enda kontorina, mida tõendavad muuhulgas näiteks sealt korterist ühest ruumist leitud mälupulgad, kontoritarbed jne. Pilve väitel üritas Kallas korterit hea kasumiga pidevalt rahaks teha ehk et tegu oli äriga.

Pilv soovitas ka vaadata maksuameti poole, sest kui Kallas tahtis mitu korda seoses korterimüügiga nende poole pöördudes nõu saada, siis keegi talle mingeid konkreetseid suuniseid ega nõuandeid, et korter tuleks kuidagi maksustada, ei andnud.

Kallase teine advokaat, Jaak Siim lisas veel muuhulgas, et jah, Kallas on ka ise tunnistanud, et kasutas seda korterit mingi aeg elukohana, aga seda seniks, kuni tema teist korterit renoveeriti. Siimu sõnul olevat kohtus ka Kallase tuttav rääkinud, et käis Kallasel ja tema elukaaslasel külas üldse Miamis asuvas majas ning et selgelt on tõendites näha, et Kallas käsitles muidu korterit kui äritehingut ning oli valmis selle pealt vastavaid makse nõutavas mahus ka maksma.

Prokurör: Kallas ja elukaaslane soovisid üksteisele uue korteri puhul õnne

Põhja ringkonnprokurör Martin Tuulik leidis aga tänasel istungil, et Kallas tuleks ka ringkonnakohtus süüdi jätta. Tuulik juhtis tähelepanu asjaolule, et kuigi kaitsjate apellatsioon on esitatud 57 lehel, siis sisuliselt on tegu samade väidetega, mida esitati ka maakohtus, kus Kallas süüdi mõisteti.

"Minu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud, seaduslik ja vastab kõigile nõuetele," rääkis Tuulik.

Prokurör tõi muuhulgas välja, et korteri pealt sisendkäibemaksu mahaarvamise küsimus ongi kõige kesksem küsimus ja et maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ei olnud selle korteri puhul täidetud ja korterit ei kasutatud neil tingimustel, mida maksuhaldurile väideti. Tuulik lisas, et korter osteti algusest peale firma nimele, et varjata selle kasutamist tegelikel ehk isiklikel eesmärkidel.

Tuulik möönis ka, et riigikohus on mõnedel juhtudel küll lubanud käibemaksu kumuleerimise tõttu sisendkäibemaksu mahaarvamist, kuid antud juhul see ei ole pädev.

Prokurör juhtis lisaks tähelepanu vestlustele, kus Kallas ja tema elukaaslane soovisid üksteisele uue korteri puhul õnne. Samuti näitavad Tuuliku sõnul ka näiteks Skype-i vestlused sauna reguleerimistemperatuuri, koera aseme rajamisest korterisse ja arutelu muude väga spetsiifiliste detailide üle, et korterit plaaniti kasutada isiklikel eesmärkidel mitte ärilistel.

Prokuröri sõnul näitavad tõendid ka, et kui korteri peale sõlmiti üüritehing Küprose firmaga, mille esindaja oli Kallas ise, siis oli tegu lihtsalt näilise tehinguga. Väidetavalt soovis Kallas näidata, justkui oleks korter olnud äriajamise objektiks, mitte aga isiklikuks elamispinnaks.

Samuti juhtis prokuratuuri esindaja tähelepanu, et teha järeldus, nagu ühes toas olev laud, tool ja arvuti tähendavad automaatselt kontorit, oleks väga ennatlik. "Meil kõigil on kodus ju sarnane tuba," ütles Tuulik ja lisas, et korterisse aastaid tagasi sisenenud politseinikud nägid ju ise, et seal elati sees.

Kallas: kontoritoas olid ju ka veel raamatud ja visiitkaardid

Henry Kallas ütles ise täna kohtus, et ta kasutas korterit vaid ajutiselt. Kurikuulsast nö kontoritoast rääkides ütles Kallas, et seal olid veel olemas raamatud, laadimisjuhtmed, printer, paberid ning ka näiteks seitse tema visiitkaarti. "Ma ei ütleks, et tegu oli vaid toaga, kus oli laud ja tool ja veel midagi natukene," rääkis Kallas.

Kallas rääkis ka, et ta soovis algusest peale korteri pealt teenida, mitte seal sees elada.

"Minu jaoks on kõige murettekitavam see, et prokuröril on niivõrd suur mõjuvõim, et ta saab kutsuda teisest asutusest tunnistajaid ja lasta neil kaasa võtta sealt asitõendeid ilma ühtegi dokumenti vormistamata," rääkis Kallas viidates kaitsjate apellatsioonile tõendite õiguspärasuse kohta.

Kallas läks istungil ka IT-alastesse detailidesse, et näidata kohtus, kuidas dokumentide räsikood ei pruugi tähendada, et neil on ka sama sisu. Sellega soovis ta kahtluse alla seada nö e-tõendeid.

Ringkonnakohus teeb otsuse 21. detsembril kell 15.

Maakohtus süüdi, Soomes õigeks

Henry Kallas mõisteti tänavu suvel maakohtus süüdi maksukuriteos ja kohus karistas teda kahe aasta pikkuse tingimisi vangistusega, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane kaheaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu.

Kallas kaebas maakohtu otsuse edasi ringkonnakohtusse, taotledes süüdimõistva otsuse tühistamist või alternatiivina selle tagasisaatmist maakohtusse.

Kallas oli Soomes samuti kohtu all, kuid Helsingi maakohus mõistis ta õigeks ebaseaduslikus laenuandmise ja turundusalaste rikkumiste süüdistustes. Süüdistused langesid ära peamiselt aegumise tõttu, kirjutas Eesti Ekspress.

Kallase hüüdnimi "lambo-mees" pärineb Eesti Ekspressi aastatetagusest artiklist, mis kirjutas, et süüdistuse järgi teenis Kallas Soomes aastatel 2011–2012 kahtlase SMS-laenuäriga mitu miljonit eurot, kandis raha Eestisse ja keerutas seda oma firmade vahel.

Peagi nähti teda aga Tallinna uulitsatel selliste luksusautode nagu Lamborghini, Aston Martin ja Ferrari roolis ning Kallas sööstis uustulnukana Äripäeva rikaste edetabelisse.

Kallas elab hetkel enda sõnul 2012. aastast üldse sisuliselt Šveitsis, enne seda elas ta väidetavalt Soomes ja oli seotud USA-ga.