120 miljonit eurot maksnud kaevanduses töötab umbes 450 inimest, kellest pooled ostis VKG üle Eesti Energia kaevandustest.

VKG juhatuse esimehe Priit Rohumaa sõnul sõltub iga kaevanduse töötaja sissetulek tema ja tema meeskonna tootlikkusest, kaevetööde käigust. "Kaevurite töö on rasketes tingimustes ja heade inimeste saamiseks makstakse kõikjal maailmas kaevuritele päris head palka. Ei ole võimatu, et hea kaevur saab 2000-2400 eurot kätte," märkis Rohumaa.

"Kindlasti on suuremal osal meie töötajatest olemas kaevuri töö kogemus, mida nad ei saanud mujalt, kui Eesti Energiast. Pigem on see olnud positiivne kokkusattumus, et Eesti Energia suletavad kaevandused ja VKG avatav kaevandus jäi ühte aega. Seetõttu ei ole tegu niivõrd üleostmise kui lihtsalt tööjõu ümber liikumisega ettevõtete vahel," lisas juhatuse esimees.

VKG ei ehitanud Ojamaa kaevandust pelgalt sellepärast, et oleks soovinud ise kangesti maa all urgitseda. Otsapidi oli Ojamaa kaevanduse sünni juures ka Eesti Energia..

"Kuni kehtiva põlevkivi arengukava vastuvõtmiseni ei olnud Eestis põlevkivi kaevanduse maht piiratud. Kui riigikogu kehtestas 20 miljoni tonni piiri, siis sellest hetkest alates on põlevkivi nö defitsiitne limiteeritud ressurss. See on loomulik, et Eesti Energia soovib maksimaalselt põlevkivi ise vääristada rajades selleks enda õli tootmisvõimsused. Kuid turgu valitseva ettevõttena ei tohiks ta keelduda teiste tarbijate varustamisest kontserni ettevõtetega samadel tingimustel," märkis Rohumaa.

Ojamaa kaevanduse loa taotles VKG 2004. aastal uute rajatavate õlivabrikute kiviga varustamiseks. "Vana tehnoloogia jaoks sobiliku tükikivi soovisime saada pikaajalise tarnelepinguga pikendamisega Eesti Energiast. Sellised läbirääkimised meil kahjuks ei õnnestunud," lisas VKG juht.

Praegu varustab VKG enda tehaseid suures osas Ojamaa kaevandusest, kuid osa puudu jäävast põlevkivist tuleb endiselt Eesti Energia kaevandusest. "Täna on kummaline olukord, kus meil on 120 miljoni euro eest avatud oma kaevandus ja võimekus ennast ise ressursiga varustada, kuid riiklikult keskkonnaministeeriumi käskkirjaga kehtestatud limiidid ei luba meil oma kaevandust täisvõimsusele viia ning sunnivad meid ostma kivi sisse mitu korda kallimalt Eesti Energialt," kurtis Rohumaa.

Ojamaa kaevanduse kaeveväli on keerukas. Väga palju on rikkeid, väga palju vett, see tähendab väga kehva lage ja seetõttu on ta mäetehniliselt raskesti kaevandatav. Kevadisel ajal pumbatakse igas tunnis kaevandusest välja umbes 1000 tonni vett.

Ojamaa kaevandus erineb teistest ka põlevkivikihi tõttu, sest põlevkivi osakaal on seal märgatavalt suurem kui näiteks Eesti Energia Estonia kaevanduses.

Kaevanduse elueaks on planeeritud 20 aastat, mis on teiste kaevandustega võrreldes väga lühike aeg. Viru Keemia Grupp loodab tänu efektiivsele tööle kulutatud raha 20 aasta jooksul tagasi teenida.

Kaevanduse planeeritud tootmisvõimsuse 2,5 miljonit tonni kaubapõlevkivi aastas loodab ettevõte juba sel aastal kätte saada.