DELFI GRAAFIK: Kiratsev sündimus, kas Euroopa tõeline tiksuv pomm?
Rahvastiku taastoomiseks peab summaarne sündimuskordaja ehk keskmist sündinud laste arvu naise kohta tema elu jooksul näitav number olema vähemalt 2,1. Eurostati andmetel oli see näitaja 2009. aastal Euroopa Liidu riikidest üle taastetasama vaid Islandil (2,23), kuid 2011. aastal oli sealgi kordaja langenud 2,02-ni.
Eestis oli kordaja 2009. aastal 1,62, eelmisel aastal 1,52 last naise kohta. Eriti nutune on ses vallas seis niigi suurtes majandusraskustes vaevlevas Kreekas, kus kordaja oli mullu 1,43. Hoolimata sündimuse parandamiseks tehtud suurtest investeeringutest ei ole õnnestunud mullusest 1,36-st kõrgemale näitajat kergitada ka Euroopa suurmajandusel Saksamaal. USA-s on seesama sündimuskordaja 2,06 last naise kohta.
Globaalseid trende prognoosiv Schirach Report on kirjeldanud, et madalal sündimusel on Euroopale vaid halbu tagajärgi - rahvastik vananeb, töötegijate ehk maksumaksjate hulk väheneb, nende trendide pehmendamiseks vajatakse immigrante, kelle ühiskonda integreerimine on aga kõikjal olnud keeruline.
Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski kirjutas sel nädalal Statistikablogis, et murettekitavaid märke ennustavad ka ÜRO rahvastikupuude prognoosid.
"Kui rahvastikupuu on püramiidikujuline, siis on tarbijate ja tööjõu arvu kasv tagatud. Majanduse arenguskeemi toimimiseks on eeldused olemas. Kui rahvastikupuu pole enam püramiidikujuline, siis kasvueeldused kaovad ning senine mudel ei saa enam toimida," täheldas Servinski.
"Eesti 2010. aasta rahvastikupuu ei ole püramiidikujuline ja seega vähemalt mõningaid majanduskasvu eeldusi riigisiseselt enam pole. Avatud maailma tingimustes on puuduvat osa võimalik kompenseerida ekspordi kasvu ja tööjõu sissetoomisega. Vaadates maailma rahvastikupuu prognoositavat kuju, on selge, et nii ekspordi kasv kui ka tööjõu sissetoomine muutuvad üha keerulisemaks. Aafrikas säilitab rahvastikupuu püramiidi kuju kõige kauem, aga sajandi jooksul muutub sealgi."
