Mees loetles Stockholmis 5-6 immigrantide linnaosa, kus rootslasi sisuliselt enam ei olegi. Tõele au andes, neisse piirkondadesse ei taha taksojuhid isegi tellimise peale sõita. „Tuleb kesklinnas mingisugune 4-5 liikmeline jõuk ligi ja nõuab kuhugi getosse sõidutamist. Keeldun alati. Ma saan ilma nende rahata ka hakkama. Pealegi, kunagi pole kindel, et nad üldse arve äragi maksavad,“ rääkis viiking.

Sohver lausus, et politseil on sisserännanutega pidevalt tegemist. „Küll rikuvad nad räigelt liikluseeskirju, küll kaklevad või norivad kusagil tüli. Ja alati, kui politsei sekkub ja teebki nendega midagi, siis hakkavad nad ägedalt politseinikke vägivallatsemises ja neegriks sõimamises süüdistama,“ märkis mees.

Praegusedki rahutused said ju alguse sellest, et üks 68aastane värviline hakkas matšeetaga vehkima, ja politsei lasi ta seetõttu maha. „Või sõitis siin üks 20aastane kutt linnalähi teel enda motikaga 200 km/h. Kaotas juhitavuse ning sai loomulikult sellise kiiruse pealt surma. Aga näed, jälle politsei süüdi... Lasi kiirust ületada,“ oli viiking nördinud.

Kuigipalju tegemist märatsevate äärelinnade elanikel ilmselt tõepoolest ei ole. Ka täna öösel, mil Husby linnaosas pisteti tuli otsa mitmele autole, jõlkusid valdavalt noored mehehakatised – süürlased, afgaanid, iraaklased, iraanlased - mööda tänavaid ja filmisid enda mobiiltelefonidega leegitsevaid autosid. Ka tuletõrjujatel ei olnud kiiret: tuldi kohale, tasapisi rulliti voolik lahti ja summutati leegid. Kiiret ei olnud.

Samal ajal piidlesid märulipolitseinikud üsna flegmaatiliselt toimuvat ja vestlesid sõbralikult võimalike autosüütajatega. Lasnamäge meenutava – majad on siiski väiksemad – linnaosa osa elanikke uudistas toimuvat koduaknast. Lagunevate hoonete asukad politseinikke ei pelga. Korravalvurid stiihiliselt kogunenud ja hävitustööd teinud seltskonda laiali ei löönud.