DELFI TABEL: Vaata, palju teenivad riigiametite juhid!
Palkade arvestusel kehtib üldjuhul loogika, et ametite peadirektorid kantsleri ja ministri palkadest kõrgemat tasu ei saa.
Kuid on mõned erandid, nagu näiteks maanteeameti ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorid, kelle tasu on kõrge sõltuvalt valdkonna keerukusest.
"Maanteeameti peadirektori palga määramisel lähtuti soovist saada keerulise vastutusalaga asutusele tugev juht, keda tuli värvata tööturu kallimast sektorist ehk finantssektorist. Eesti tööturul on tegevusvaldkondade palgatasemed erinevad, see mõjutab palgaotsuseid ka ministeeriumide valitsemisalades," ütles Delfile rahandusministeeriumi riigihalduse- ja avaliku teenistuse nõunik osakonnajuhataja ülesannetes Cerlin Pesti.
Turul kõrgemalt tasustatud valdkondadest juhte värvates tuleb tema sõnul maksta neile ka turutasemele vastavat konkurentsivõimelist palka, et saada häid juhte.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalale, kuhu maanteeamet jääb, on palgasurve Pesti sõnul kindlasti üks tugevamaid. Samas näiteks sotsiaalvaldkonnas ei ole tööturul palgatasemed nii kõrged, mistõttu on ka sotsiaalministeeriumi valitsemisala peadirektorite palgad madalamad. 
Varem määras palga seadus
Kuni käesoleva aasta 31. märtsini määrati riigi ametiasutuste - ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, kohtud, riigiprokuratuur, vanglad, riigiarhiiv - juhtide palkasid seaduse alusel.
Enamik juhte sai palka vastavalt riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning riigiteenistujate töötasustamise määruse alusel. Neis oli reguleeritud riigi ametiasutuste peadirektorite palgamäär ning lisatasude maksmise kord. Vastavalt seadusele võis peadirektorite palk jääda 669,7 euro ning 1348,54 euro vahele.
"Kuigi seadus andis peadirektorite palkadeks ette kindla palgamäära, võis valitsuse määruse alusel neid diferentseerida," selgitas Pesti. "See tähendas, et asutus võis ise palgamäära suurendada tulenevalt kvalifikatsiooninõuetest, töötingimuste erisustest, piirkondlikkusest või muust eripärast. Palgamäärade diferentseerimistel piiranguid ei olnud.
Kuna palgaastmestik oli Pesti sõnul ajale jalgu jäänud ning palgatasemed olid madalad võrreldes turu keskmiste palkadega, diferentseeriti pea kõikide ametnike palkasid. "See muutis kogu süsteemi keskse regulatsiooni asemel individuaalseteks kokkulepeteks, sest palgamäärasid diferentseeriti vastavalt vajadusele. See on ka peamine põhjus, miks peadirektorite palgad täna erinevad," sõnas ta.
Lisaks nimetatud õigusaktidele reguleerivad mitmete peadirektorite palkasid eriteenistusseadused. Näiteks on kaitsepolitsei ameti ning politsei- ja piirivalveameti peadirektorite palk reguleeritud julgeoleku seaduses ning politsei- ja piirivalve seaduses, päästeameti peadirektoril päästeteenistuse seaduses, riigiprokuröril prokuratuuriseadusega jne.
Kuigi ka neid seadusi antakse välja keskselt, mis peaks tagama ühtse lähenemise palgatasemetele, on paljudes neis volitatud palga määramine edasi ministrile. Seetõttu otsustab oma valitsemisala peadirektorite palgatasemed peamiselt ikkagi minister.
Üldiselt võib öelda, et palgad on ministri ning peadirektori vaheline kokkulepe. Peadirektorite palkade mitteametlikuks laeks on endiselt kantslerite ja ministrite palgad, mis on alates 2009. aastast olnud külmutatud.
