"Vaadake, mina tulin Rootsi 1979. aastal Iraanist, Teheranist. Mul oli kaasas ainult üks kohver. Abiellusin soomlannaga. Mina õppisin ülikoolis inseneriteadust, abikaasa õpib praegu Soomes. Ka mu tütar ja poeg õpivad kõrgkoolis," räägib Mohammad ja rõhutab: "Mitte kusagil ei ole kerge ja mitte kellelgi ei ole alguses kerge elu alustada. Raskelt või kergemalt elus läbisaamine ei sõltu rahvusest, vaid inimesest endast."

Mohammad ütleb, et ta töötab väga palju, tavaliselt 10-11 tundi päevas. "Ja seetõttu on mul olemas ka korralik maja ja auto, haritud lapsed ja naine. Minul esimese Rootsi saabunu põlvkonnal oli palju raskem kui juba minu lastel. Neil on märksa kergem, aga ka nemad on enda heaolu nimel pingutanud," kõneleb Keshavarz.

Mohammad ei ole enda kinnitusel mitte kunagi töötu ega kodutu olnud. "Mul ei ole õrna aimugi, kust Rootsis sotsiaalabi saab. Ma tõesti ei tea. Mul ei ole seda kunagi vaja olnud," sõnab taksojuht.

Ta ütleb, et kuigi ta on Rootsis juba üle 30 aasta elanud, ei võta rootslased teda ilmselt kunagi päris omaks. "Kuigi olen siin nii kaua elanud, ei ole mu keel nii hea nagu ilmselt kasvõi nendel, kes poode ja autosid põletavad. Minu lastel on muidugi märksa lihtsam. Nad on Rootsis sündinud, nad on sisuliselt rootslased. Nemad saavad siin ühiskonnas probleemideta hakkama, kui nad vähegi tahavad ja viitsivad pingutada," on Mohammad veendunud.

Järgnevalt saate täpsemalt vaadata ja kuulata, mida Keshavarz Mohammad kõneles: