Tuuleenergia tootmisele makstakse Eestis taastuvenergia toetust kuni 600 gigavatt-tunni täitumiseni ehk maksimaalselt 32,2 miljonit eurot toetust (iga toodetud megavatt-tunni kohta makstakse lisaks elektri turuhinnale juurde taastuvenergia toetust 53,7 eurot). See piir on täitunud ehk detsembri nädalatel toodetu eest saavad tootjad ainult turuhinda.

Vastav piirmäär ületati ka 2015. aastal, kui aasta viimasel nädalal tuuleenergiale toetust ei makstud.

Balti riikide suurim tuuleenergia tootja on Eesti Energia kontserni kuuluv Enefit Green, mis oli oktoobri lõpuks tootnud Eestis 542 gigavatt-tundi (aastavõrdluses +24%) ning Leedus 372 gigavatt-tundi (+3%) tuuleenergiat.

Enefit Greeni juhatuse esimees Aavo Kärmas leiab, et mida rohkem on vanas toetusskeemis sees tuuleparke, seda parem, sest nii saab tarbija ühe toetuseuro eest rohkem taastuvenergiat. „Ka elektritarbija maksukoormus seeläbi ei kasva, sest 32 miljoni euro lagi on ees," kommenteeris Kärmas ning lisas: „Ideaalis võiks meie taastuvenergia turg olla muidugi toetuste vaba - sinna suunas me liigumegi. Enne on vaja aga turg korda saada, sest tänaseni pole Baltikumis rajatud mitte ühtegi tuuleparki ilma toetusteta."

Tuuleenergia on ainus taastuvenergia tootmisliik, mille toetuse kogusumma maksimaalne maht aastas on fikseeritud. Teiste tootmisviiside (nt päikeseenergia, biomass) puhul pole konkreetset maksimaalset toetuspiiri ette nähtud.

Toetusi välja maksev süsteemioperaator Elering teatas käesoleva nädala esmaspäeval, et taastuvenergia toetusteks kulub 2021. aastal prognoosi järgi kokku 90,1 miljonit eurot ning tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektri toetusteks 3,9 miljonit eurot.

Taastuvenergia toetustest läheb prognoosi kohaselt pea pool ehk 47 protsenti biomassil töötavatele koostootmisjaamadele. Tuulest toodetud taastuvelekter saab eeldatavalt 32 protsenti toetustest ning päikeseenergia tootjad 18 protsenti. Ülejäänud toetus jaguneb biogaasijaamade ja hüdrojaamade vahel.