Devalveerimishirm ajab laenajaid lepingut muutma

Hirm, et krooni vahetuskurss muutub 2011. aastal eurole üleminekul, on pannud laenuvõtjaid laenuportfelli aluseks valitud valuutas kahtlema. Kaalutakse, kas riskida eurolaenu puhul krooni devalveerimisega või kroonilaenu puhul kõrgema intressikuluga.

„Meie poole pöörduvad nüüd sageli kliendid, et küsida laenuvaluuta vahetamist,” ütles SEB äriarendusjuht Triin Messimas. „Sellised pöördumised jagunevad pooleks: neid, kes tahavad kroonilaenu eurodeks vahetada, on sama palju kui neid, kes tahaks eurolaenu kroonideks teha.”

Need, kes on võtnud laenu kroonides, maksavad eurole üleminekuni pankadele märkimisväärselt rohkem intresse.

„Kui keegi soovib eurodes võetud laenu kroonideks vahetada, siis me tuleme ikka vastu,” selgitas Messimas. „Tehniliselt tähendab see võetud laenu refinantseerimist, mis toob kaasa krooni 6,5-protsendilise baasintressi, mis on tänu valuutariskile eurost 4,5 protsendi võrra kõrgem.”

Keskmise suurusega kodulaenu arvestades tähendab selline vahe aastas ligi 40 000 krooni võrra suuremat tagasimakset. „Me siiski ei soovita klientidel vahetusi teha, sest SEB ei spekuleeri krooni devalveerimisega,” lisas Messimas.

SMS Laenu tegevjuht Aaro Sosaar soovitas pikaajalise laenu võtnud inimestel vältida kiireid otsuseid, sest järgneva kahe aasta majanduse arengut on väga raske ette näha. „Mina ei näe küll selgeid põhjuseid, et kroon devalveeritaks, kuid selliseid asju tehakse tavaliselt ikka saladuskatte all ja vastupidiselt varem avalikkusele esitatud väidetele.”

Finantsinspektsioon soovitab laenajatel lepingu muutmisesse ettevaatlikult suhtuda, sest uus leping võib kaasa tuua laenajale etteaimamatuid kahjulikke tingimusi. Pank võib laenusid väljastada endale sobivas valuutas ja kliente oma tingimuste põhjal valida, mistõttu ei ole võimalik panka laenuvaluuta vahetamisele sundida. „Kui te lähete muutma laenulepingu ühte punkti, siis avanevad muutusteks kõik teised punktid,” selgitas finantsinspektsiooni kommunikatsioonijuht Malle Aleksius.

Swedbank ei paku kroonilaenu juba mitu aastat ning panga eraisikute pikaajalise laenu portfellis on alles jäänud väga vähe kroonilaenulepinguid, mis pärinevad eelmisest sajandist.

„Kroonilaen oleks valuutariski pärast kliendi jaoks kulukam ja riskantsem,” selgitas Swedbanki pressiesindaja Kristi Künnapas. „Panga jaoks on krooni sisselaenamine kallim ja pikaajalist laenuraha on kroonides keerukas hankida, kuna krooniturg on väike.”