Diginõunik Luukas Kristjan Ilves kutsub üles digitaalsete piiride kaotamisele Euroopa Liidus

Euroopa digitaalsed piirid ärritavad Euroopa ettevõtteid ja nende toodete tarbijaid, kirjutab väljaandes Politico Eesti alalise esinduse Euroopa Liidu juures digitaalnõunik Luukas Kristjan Ilves.

„Internet alustas oma elu piirideta anonüümse ruumina. Täna on piirid raevukalt tagasi, kõige silmnähtavamalt riikides, mis blokeerivad aktiivselt internetti. See on häbitult selge iga kord, kui video „ei ole kättesaadav teie riigis“ ning iga kord, kui ettevõte, mis võiks muidu pakkuda oma teenuseid interneti teel ülemaailmselt, ei tee seda kohalike regulatsioonide tõttu,“ kirjutab Ilves.

Ilvese sõnul võivad piirid olla ka head – need muudavad selgemaks jurisdiktsiooni ja annavad õigusliku kindluse – kuid nad killustavad ja lõhestavad turge. Euroopas on tänapäeval digitaalmaailmas rohkem piire kui füüsilises maailmas, kirjutab Ilves. Digitaalne areng on oma tempolt regulaatoritest nii palju kiirem, et piirideta teenuste pakkumine takerdub riiklikusse ja kohalikku seadusandlusesse, mis on muutunud kasvule suureks takistuseks.

Ilves kirjutab, et Euroopa riigid on edetabelite tipus innovatsiooni alal ning viimase aastakümne jooksul on Euroopas olnud pea sama palju miljardidollarilisi idufirmasid kui USA-s (vastavalt 30 ja 37), kuid kui vaadata maailma esimest 20 tehnoloogiafirmat sissetuleku poolest, pääseb nimekirja vaid üks Euroopa firma – SAP.

„Eurooplased loovad innovatiivseid, lootustandvaid firmasid, aga neil puudub integreeritud ühisturu tulejõud, mis aitaks neil kasvada 50 miljardi eurosteks firmadeks. Territoriaalsete autoriõigusseaduste, lepinguõigusseaduste varieeruvuse, tarbijakaitse ja sektoripõhiste regulatsioonide kumulatiivne taak – isegi pakkide lühikese maa taha üle riigipiiride saatmise kõrge hind – tekitab turul vältimatult aeglase, rõhuva hõõrdumise,“ nendib Ilves.

Euroopa idufirmadel tuleb Ilvese sõnul tihti silmitsi seista valikuga, kas kasvada aeglaselt Euroopas või laieneda kiiresti USA-s, kus föderaalseadustest ja (tavaliselt) ühe osariigi regulatsioonidest kinnipidamisest piisab 320 miljoni kliendini jõudmiseks.

Euroopa killustunud digitaalturg läheb hinnanguliselt maksma 340 miljardit eurot aastas, märgib Ilves.

6. mail esitleb Euroopa Komisjon oma digitaalse ühisturu strateegiat, mis puudutab autoriõigusi, maksukorraldust, lepingureegleid, pakkide kohaletoimetamist, meediateenuseid, tarbijakaitset, telekommunikatsioonide turgu, privaatsust, e-valitsuse teenuseid ja muid valdkondi. Ilvese sõnul on sellele kaks peamist takistust.

Esiteks, Euroopas kaldutakse protektsionismile ja Ameerika edu kadestamisele. Mõned poliitikakujundajad on teinud järelduse, et suurte USA tehnoloogiafirmade domineerimine kestab veel mõnda aega ning Euroopa regulatsioonid peaksid eranditult eelistama Euroopa firmasid. Ilvese hinnangul on see lühinägelik, sest monopolid ja turul domineerimine on digitaalmajanduses kiired kaduma, mida illustreerivad näiteks Nokia ja Myspace. Konkurentsivõime loomine ja säilitamine tähendab Ilvese sõnul maailma parimatega jõukatsumist, ei ole vaja mitte ainult parimaid Euroopa firmasid, vaid oma turule tuleb meelitada parimad firmad üle maailma.

Teiseks nõuab eduka digitaalse ühisturu ülesehitamine Ilvese sõnul seda, et riikide valitsused ühendaksid oma regulatoorse võimu. Kõige paindlikum viis reeglite kehtestamiseks on tsentraliseeritud regulatoorse ametkonna kaudu, mis on Euroopa Liidus olemas sellistes valdkondades nagu lennuohutus või kaubandus.

„Valitsustel on küllalt põhjust mitte tahta, et Brüsseli regulatsioonid dikteeriksid kõike – tihti tehakse seda paremini kodus. Aga me peame leppima sellega, et strateegiad, mis töötasid analoogmaailmas, ei tööta tänapäeval. Euroopa Liit kipub liikuma ühtlustatud regulatsioonide suunas, viies aeglaselt riiklikud regulatsioonid samale tasemele. See võis töötada internetieelses maailmas, kui firmad laienesid järk-järgult ühest Euroopa riigist teise. Aga digitaalses maailmas, kus võib oma tegevust alustada kogu Euroopas üleöö, kujutavad 28 sarnast reeglit endiselt 28 erinevat takistust, millest igaühel on oma nüansid, mis tuleb korraga selgeks õppida. Seal, kus Euroopa ei saa täielikult harmoniseeruda, vajame me rohkem vastastikust tunnustamist – peame lubama firmal, mis järgib ühe liikmesriigi reegleid ja regulatsioone tegutseda kogu Euroopa Liidus, järgides vaid neid reegleid,“ kirjutab Ilves.

Euroopa peab Ilvese arvates looma ühtlustatuma ja ettearvatavama keskkonna, mis meelitab ligi parimad firmad ja ettevõtted üle maailma.