Diiselrongide riigihange läheb palju kallimaks
Kuigi veebruaris avatud elektri- ja diiselrongide rahvusvahelisele riigihankele esitasid pakkumuse kaks ettevõtet, ei mahtunud kummagi esitatud diiselrongide maksumus eeldatud piirhinna sisse. Vastavalt riigihanke tingimustele oli diiselrongide hanke piirsummaks esialgu määratud 70 miljonit krooni aastas 20 aasta peale jagatud maksetega. Kuna aga kumbki pakkumus selle summa piiridesse ei mahtunud, suurendatakse hanke piirsummat 86 miljoni kroonini. Kokku tuleb riigil seega tasuda rongide eest lisaks 320 miljonit krooni ehk summa, mille eest loodeti esialgse kavatsuse järgi saada rohkem kui kaks diiselrongi.
Maksab riik
Hanget korraldava Elektriraudtee AS-i avalike suhete juhi Norbert Kaareste sõnul on piirsumma suurendamise põhjuseks asjaolu, et rongide turuhind osutus oodatust kõrgemaks. Erinevalt elektrirongidest, mis ostetakse kohe välja ja mille puhul saab 85% ulatuses kasutada Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetust, tuleb diiselrongid Elektriraudtee kaudu kinni maksta riigil endal. Erinevalt 18 uuest elektrirongist, mille piirhinnaks määrati kokku 1,3 miljardit krooni, kujuneb diiselrongide hinnaks kokku 1,72 miljardit krooni – ja seda väiksema hulga rongidega, sest neid ostetakse vaid kümme.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teede ja raudtee osakonna raudteetalituse juhataja Indrek Laineveer kinnitab, et hanke võitja otsustatakse kahe nädala jooksul. Võimalus võita on seega endiselt mõlemal riigihankele pakkumuse esitanud ettevõttel, milleks on Stadler Bussnang AG ja Construcciones y Auxiliar de Ferrocarriles S.A. Kui elektrirongide puhul mahtusid mõlema pakkumused kohe piirhinna sisse, siis ka diiselrongide tingimuste sunnitud tagantjärele muutmine ei peaks Laineveeru hinnangul segadust tekitama, sest kolmas hankele pürginu oma pakkumust lõpuks ei esitanudki.
Tema sõnul mõjutab kahe rongitüübi hinna erinevust ka asjaolu, et ühed ostetakse kohe välja, aga teiste eest makstakse kapitalirendi kaudu ostes jääkväärtuselt ka intressi, mille suurus sõltub konkreetsest hanke võitjast. „Hange oli välja kuulutatud sellisena, et pakkuja peab leidma finantseerimise ise,” selgitab Laineveer, kelle sõnul on kummalgi pakkujal ka erinevad laenuintressid. Elektrirongide ostu puhul intresse aga ei teki, sest raha nende eest makstakse alates 2013. aastast jupphaaval kohe välja – vastavalt sellele, kuidas rongid saabuvad. Laineveer selgitab, et praeguse plaani järgi tuuakse Eestisse esmalt üks elektrirong, mille Eesti tingimustele vastavust hakatakse katsetama. Kui katsetused mööduvad edukalt, toodetakse ka kõik ülejäänud elektrirongid ja alles seejärel diiselrongid. „Praegu on meil Edelaraudteega sõlmitud leping 2014. aasta lõpuni. Uued diiselrongid peaksid seega sõitma hakkama aastal 2015,” täpsustab Laineveer.
Rongivahetus tuleb ühe päevaga
•• Rongide hanget korraldava Elektriraudtee AS-i teate kohaselt saabuvad uued elektrirongid Eestisse aastail 2012–2013 ja diiselrongid 2013–2015.
•• Elektriraudtee AS-i avalike suhete juhi Norbert Kaareste sõnul kavatsetakse vanad rongid uute vastu vahetada ühe päevaga ja mingit üleminekuaega rongiliikluses ei teki. Juba praeguseks on valmis saanud osa uusi madalaid ooteplatvorme ja on kohandatud rongide uksi, nii et sõitjad kasutavad erinevate platvormidega peatustes eri uksi.
•• Erinevad on ka rongide tehnilised võimalused. Näiteks Edelaraudtee praegustest 16 reisirongist on iga päev kasutuses 13, ülejäänud kaks sõidavad vajalikke liine kordamööda ja kolmas on harilikult reservis pikemas hoolduses.
