Direktiivid on väänamiseks: kuidas autotööstus sõiduautodest kaubikuid teeb

 (41)
Direktiivid on väänamiseks: kuidas autotööstus sõiduautodest kaubikuid teeb
Kaubik. Ei mingit kahtlust! (Pilidil Toyota Auris)Scanpix/Reuters

Terve hulga sõiduautosid saab registreerida kaubikuna, mis lubab ostjafirmal riigilt tagasi küsida 50% asemel 100% käibemaksu, kirjutab Autoleht.

2014. aastal lisandus liiklusregistrisse tavaliste Jumperite - Transitite kõrval sadade kaupa ka selliseid kaubikuid, millest enamik inimestest varem kuulnudki polnud: BMW X5, Citroen C5, Ford Galaxy, Ford Kuga, Honda CR-V, Kia Sorento, Peugeot 508 ja 5008, Toyota Auris, Suzuki SX4, Škoda Octavia, Rapid, Superb ja Yeti, Subaru Forester ja Legacy, Volkswagen Passat Variant, Tiguan ja Sharan, Volvo XC60 jne.

Nendest osa ehitati siinsamas ümber, osa aga olid tootja N1-tüübikinnitusega, mis üldjuhul tähendas ainsa muudatusena seda, et muidu viiekohaline auto oli ilma tagaistme keskmise turvavööta ja ametlikult neljakohaline - isegi vaheseina polnud vaja.

Käibemaksuvabade kaubik-sõiduautode ostubuum ei jäänud märkamata majandusministeeriumilgi ning detsembris tõmmati ohjad pingumale – sest ajast saab kaubikuna registreerida vaid selliseid sõiduautosid, mil N1(G)-kategooria tüübitunnistus olemas juba tehasest ehk omakäelised ümberehitused keelustati.

Kas seepeale lõppes veiderkaubikute lisandumine liiklusregistrisse? Ei!

„Kui sõiduautol on ka tootjapoolne N1-tüübikinnitus, ei saa sellise auto kaubikuna registreerimisele kätt ette panna,“ tunnistab maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra. „Näiteks Porsche Cayenne'il on N1G-tüübikinnitus tehasest olemas.“

Nimelt pole Eesti sugugi ainus riik, kus on võimalik tekkima kibe kihk sõiduauto registreerida väiksema maksukoormusega kaubikuna. Kasvõi Taanis ja Norras on suured maastikuautod sõiduautona rängalt maksustatud ning autotootja teeb nende turgude jaoks džiibile ka alternatiivse kaubiku tüübitunnistuse. Näiteks Kopenhaagenis eestlaste lemmikdžiip Toyota LandCruiserit märgates võib kihla vedada, et see osutub aknast sisse kiigates vaheseinaga kaubikuks.

Soome omaaegse „maksuoptimeerimise“ karmide nõuete kõrval on meil praegu kehtivad karmistatudki tingimused suhteliselt leebed. Direktiiv sätestab muuhulgas kaubaruumi ava ja ruumi pikkuse vähimad mõõtmed, nõuab esi- või tagaistmete taha vaheseina ehitamist ning lisaks peab auto kandevõimest suurema osa moodustama kauba, mitte sõitjate mass.

Selliste pehmete piiridega pole ime, et täiesti legaalselt on saadaval sellised kaubikud nagu viiekohaline Citroen C4, Škoda Rapid nii luukpärasedaani (!) kui ka püstpärana, rääkimata Octavia ja Superbi universaalist, Yetist ja Fabia Combist. Väike Rapid ja Fabia muutuvad kaubikuna neljakohaliseks, suuremates mudelites säilivad aga kõik istekohad.

„Vaadates praegusi uute autode registreerimisi leidub seal N1-kategooria sõiduautosid kõikvõimalikes imeversioonides reaktiivlennukist hobuseni,“ naerab Veho Eesti müügijuht Urmas Sild.

Kaubikuga peab aga tehnoülevaatusel käima igal aastal, sellise auto praamipilet võib olla kallim ning piiriületusel peab seisma veokite järjekorras, nimetab Jürgo Vahtra mõningaid N1 erisusi, mis sõiduauto omanikule võivad tulla üllatusena.

Need lisamured on aga suhteliselt tühised võrreldes maksuametis äratatud huviga.
Kui maksuamet tuvastab, et auto tegelik kasutamine erineb deklareeritavast, on võimalik see ka vastavalt maksustada.

Loe täispikka lugu Autolehest.