Disney skandaalne juht kindel oma strateegia õiges valikus
Ettevõtte juhatuselt kompensatsiooni nõudvate aktsionäride poolt sügisel algatatud kohtuasi on järjekordne löök legendaarse kaubamärgi mainele, mis sai alguse 76 aastat tagasi, kui kinolinale tuli joonishiir Steamboat Willie.
Viimase kümne kuu jooksul on Walt Disney üle elanud tormid ettevõtte juhatuses, äpardunud 58 miljardi dollarilise (ligi 700 mld krooni) vaenuliku ülevõtmise katse riigi suurima kaabeltelevisioonioperaatori Comcasti poolt, avalikud kokkupõrked partneritega Pixaris ja Miramaxis ning aktsionäride mässu, mis sundis Eisnerit eraldama ettevõtte juhatuse esimehe ja tegevjuhi ametikohad.
Veteran lahkub
Kaheksa nädalat tagasi lubas Hollywoodi veteran ametist lahkuda, kui tema leping 2006. aastal lõpeb. Eisner asus Disney?t juhtima 1984. aastal eesmärgiga ettevõte taas ellu äratada.
Eisner ütleb, et tal on kindel kavatsus jätta firma maha paremas seisus, kui see oli tollal, mil ta asus seda juhtima. Ning ta kinnitab, et Ovitzi kohtuasja või käesoleva aasta aktsionäride üldkoosoleku (millel 45% aktsionäridest hääletas tema tagasivalimise vastu) ümber tõusnud kära ei häiri tema keskendumist tööle.
?Kui liikuda silmapaistva tulemuse suunas moraalselt sobilikul ja loomingulisel moel, on edu tagatud,? ütleb ta. ?Kui sa ei ole piisavalt tugev, et välise kära ees uks sulgeda, tõestad sa sellega, et käral on õigus. Konkurendid, rahulolematud alluvad ja meedia halvavad su.?
Eisnerile on kirjutatud viimasel ajal lugematuid tööalaseid järelehüüdeid, neist mitmed endiste juhatuse liikmete Stanley Goldi ja Roy Disney poolt, kes astusid tagasi möödunud aastal ning juhtisid tema kukutamise kampaaniat.
Eisner ei käsitle New Yorgis nende hinnangut tema tööle. Selle asemel ütleb ta: ?Olen tõsiselt keskendunud tegevjuhi tööülesannetele. See on juhtimine, kus ei saa lasta end häirida asjassepuutumatul või kättemaksuhimust tingitud kriitikal. Samas peab olema piisavalt tark, et tunda ära õigustatud kriitika.?
Tema kõige häälekamad kriitikud, keda juhib ettevõtte asutaja vennapoeg Roy Disney, väidavad, et investorid on kaotanud usalduse tegevjuhi vastu. Nad viitavad firma viimaste aastate nõrkadele finantstulemustele, hinnatud juhtivtöötajate järjestikusele lahkumisele ning asjaolule, et viie, kümne ja viieteist aasta kokkuvõttes jääb firma aktsiahinna tõus alla Standard &Poor?s 500 indeksile.
Päästke Disney
Nn Päästke Disney kampaania eestvedajad loevad Eisneri pattudena üles 1996. aastal 19 miljardi dollari (228 mld krooni) eest omandatud telekanali ABC kahjumid, internetiäris saadud kaotused ning teemaparkide ja puhkekuurortide kõikuvad tulemused.
Kampaania juhtide õnnetuseks arvab enamik Wall Streeti analüütikuid, et ettevõtte tulemused on paranemas. Deutsche Banki analüütikud, kes väidavad, et Disney kriitikud on saanud ?oluliselt enam tähelepanu, kui nad on ära teeninud?, näevad nüüd tugevaid kasvuvõimalusi nii 2005. aastaks kui ka hiljemaks. Maaklerfirma AG Edwards väidab, et Disney on ?jõudmas tsükli kasvufaasi?. UBS-i sõnul annab ABC, kes on võitnud konkurentidelt turuosa, tugev esinemine lootust, et ettevõte võib kasumisse jõuda ja kinkida juhikoha Disney praegusele presidendile Bob Igerile.
Lisaks sellele ütleb Merrill Lynch, et Ovitzi kohtuasi paistab olevat ?rahaliselt tähtsusetu?. Nad viitavad, et isegi kui juhatus peaks kohtulahingu kaotama, on kõik selle liikmed kindlustatud ning eeldavad, et ettevõte ei pea kaotuse puhuks suuri reserve varuma.
Ettevõtte insaiderid, kes kardavad, et Eisnerit kohtusaalis laimatakse, viitavad tegevuskasumi keskmiselt 17-protsendilisele aastasele juurdekasvule 20 aasta vältel, mil ta ettevõtet on juhtinud. Sel ajal on Disney väärtus tõusnud 2,9 miljardilt 57,1 miljardile dollarile (685 mld krooni).
Käesoleva aasta skandaalidest hoolimata väga rahulik Eisner usub, et tema 20 viimast kuud ettevõtte juhina toovad kaasa uuestisünni. Kas ta on ?täiusliku tormi? üle elanud?
?Taevatähed on reas. Täiuslik torm, nagu seda nimetasite, on merele läinud,? ütleb ta. ?Pööristormioht on alati, kuid meie tugev juhtkond koos vara suurepärase positsiooniga on edu valemiks.?
Hiljutised tormid Floridas on vähendanud teemaparkidest saadavaid tulusid, kuid Eisner viitab, et Disney varade portfell, mis ulatub stuudiotest tarbekaupadeni ja puhkekeskustest spordikanalini ESPN, suudab tagasilööke maandada. Tema kriitikute sõnul on tagasilööke olnud liiga palju. Roy Disney hinnangul on ?ainuüksi viie viimase aasta vältel tehtud vead läinud aktsionäridele maksma üle seitsme miljardi dollari (84 mld krooni)?.
Disney juhtkond selliseid arvutusi ei tunnista. Eisner peab hiljutisi probleeme tavapärase majandustsükli osaks ning viitab, et tarvitusele võetud meetmed, nagu ABC juhtkonna väljavahetamine, on tulu toonud.
Ajalugu kordub
?Meelelahutusäris ajalugu kordab ennast. Ajal, mil ma töötasin ABC-s [1970-ndatel], rääkisid inimesed ühe hingetõmbega ABC-st ja maailmalõpust. Tegime kõvasti tööd ja saavutasime turuliidri positsiooni,? meenutab ta. ?Sa näed tihtipeale enne teisi, kui asjad halvaks lähevad. Samuti näed enne teisi, kui asjad paremuse poole liiguvad.?
Eisner arvab selgelt, et ta annab üle terve ettevõtte. Tema vastased, teiste seas ka Roy Disney, väidavad, et ilma nende sekkumiseta ei oleks tal vähimatki kavatsust midagi üle anda. Kuid tegevjuht väidab, et lahkumisaeg on tema enda valitud. ?Otsustasin 2006. aastal pensionile minna kaheksa aastat tagasi. Tollal sõlmisin kümneaastase töölepingu,? lisab Eisner. ?Seda kümneaastast lepingut sõlmides teadsin, et selle lõppedes oleksin 63 või 64 aasta vanune, ja oleksin Disneyt juhtinud 22 aastat.?
Juhiotsingufirma Heidrick & Struggles, mille Disney on palganud Eisneri järeltulijat otsima, esitab eeldatavasti kandidaadi kolme või nelja kuu kuludes. Õhkupaisatud on mitu nime, kelle seast paistab Eisner eelistavat Bob Igerit, firma presidenti kui meest, kes suudaks oma strateegiat koos hoida.
?Disney koosneb väikestest tükkidest,? ütleb ta. ?Mulle meeldiks näha, et kõik Disney tükid liiguks edasi sama kiirusega, juhiga, kes on väga aus, väga energiline ja väga kirglik, ning suurepäraste töötajatega selle liidri alluvuses. Bob [Iger] on selline liider.?
Kes iganes koha saab, võib ta pärida firma, mis suudab oma aktsionäre aktsiate tagasiostmise ja dividendidega premeerida. ?Kui arvad, et firma aktsia on alahinnatud või kui tulevikus on näha suurt kasvu, on oma aktsiate ostmine parim investeering, mida teha saab,? ütleb Eisner.
Ta ennustab, et ka viimasel ajal nõrgalt tegutsenud ettevõtted, näiteks filmistuudiod, kellel on viimasest ajast ette näidata mitu läbipõrunud action-filmi, suudavad tulemusi parandada. Disney on tulevikus action-filmidesse investeerimisel ettevaatlikum ja kasutab riskantsemate projektide puhul partnerettevõtteid.
?Stuudioäri on kõikuv,? möönab Eisner. ?Üritame selles vallas investeeringuid mõistlikul tasemel hoida, et see meile liiga ei teeks. Kuid sellel on ka plusse. Usun, et sõltumatutest produktsioonifirmadest (n-ö butiigid) saab tulevikus oluline kasvutegur.?
Otsib noori inimesi
?Meil on meelelahutustööstuse ajaloo pikimad partnersuhted butiikidega, nagu Pixar ja Miramax. Otsime alati noorte inimeste rühmi, kes ei oleks stuudiosüsteemis üles kasvanud ja kellel oleks uusi ja omapäraseid ideid.?
Ta ei kommenteeri, kas jätkub partnersuhe Pixariga, kes on produtseerinud sellised löökfilmid nagu ?Toy Story? ja ?The Incredibles?. Ta vaikib ka Miramaxi teemal, mis on Disney ning stuudio asutanud vendade Bob ja Harvey Weinsteini vaheliste pingeliste läbirääkimiste teemaks. ?New Yorgi tänavatel räägitakse Miramaxist rohkem kui Disney tööruumides,? ütleb Eisner. ?Tegemist on konfidentsiaalsete läbirääkimistega ja meie ei pea neid läbi ajakirjanduse.?
?Sa ei ole kunagi nii hea kui teised inimesed arvavad, sa ei ole kunagi nii halb kui teised inimesed arvavad,? väidab ta.
?Ameerikas on ettevõtete juhtimisega reaalseid probleeme. Kuid meil neid ei ole, sest me pole kunagi soovinud kedagi raamatupidamisega petta või midagi muud sellist teha.?
Eisneri väitel on ettevõte Ameerikas esirinnas juhatuse sõltumatuse poolest. ?Juhtimis-probleemid ei ole Disneys teema. Teemaks on majandustulemused. Kui ettevõte näitab häid tulemusi ja rahuldab kõiki asja-osalisi ? töötajaid, kliente, aktsionäre ?, väheneb ka kriitika.?
Konflikt
Disney juhatust süüdistatakse hoolimatuses
?? Kümme aastat tagasi otsustas Michael Eisner palgata Disney hiljuti manala teele läinud presidendi Frank Wellsi asemele oma sõbra Michael Ovitzi. Juba enne ametisseasumist tekkis tal konflikt kahe Disney juhtivtöötajaga, kes kahtlesid tema pädevuses. Ovitz oli varem tegutsenud talendiagendina ja juhtinud oma firmat. Suurettevõttes töötamise kogemus tal puudus.
?? Varsti pärast tööleasumist suutis ta tülli minna ka Eisneriga, kes olevat oma toetajatega blokeerinud kõik ettevõtte mõttemallide raputamise eesmärgil tööle võetud Ovitzi algatused. Eisneri sõnul ei suutnud Ovitz lihtsalt kohaneda suurettevõttes nõutava distsipliiniga.
?? Ovitz veetis ametis 14 kuud, mille jooksul kulutati näiteks tema kabineti remontimisele kaks miljonit dollarit. Vallandamisel sai ta töölepingu kohase 140 miljoni dollari suuruse hüvistepaketi.
?? Kohtuprotsessi algatanud aktsionärid süüdistavad Disney juhatust, et need ei süvenenud Ovitzi palkamisel tema lepingusse, vaid kiitsid heaks kõik, mis Eisner tahtis. Samuti pannakse juhatusele pahaks, et Ovitzi vallandamisel ei toodud põhjuseks tööga mittetoimetulemist, mille puhul ei oleks pidanud talle hüvitist maksma. Ülejäänud juhtkonna poolt tõrjutud Ovitz ise ametit maha ei pannud, kuna ka sel juhul oleks ta hüvitisest ilma jäänud.
?? Disney nagu enamik suuri USA firmasid, on registreeritud Delaware?i osariigis, mille seadused jätavad firmajuhtidele suhteliselt vabad käed. Mitmed asjatundjad näevadki nüüd Disney juhatuse kohtuasjas võimalikku pöördepunkti osariigi kohtupraktikas.
?? Firmade juhatused eksivad. Küsimus ongi selles, kas Disney puhul oli tegemist kuritegeliku hoolimatusega, nagu väidavad protsessi algatanud aktsionärid.
