DNB: Eesti majanduskasv jõuab paari aastaga Lätile ja Leedule järele

 (23)
Eesti majanduskasv peaks varsti Läti ja Leedule järele jõudma.
Eesti majanduskasv peaks varsti Läti ja Leedule järele jõudma.Foto: Tanel Meos

Eesti naabritega võrreldes veidi aeglasem majanduskasv peaks järgnevatel aastatel stabiilselt kiirenema, jõudes Läti ja Leeduga samale pulgale 2017. aastanumbri sees, prognoosib DNB.

Selleks aastaks ennustab DNB Eestile 2,2, Lätile 2,8 ja Leedule 2,6 protsendi suurust majanduskasvu. Eurotsooni keskmine majanduskasv peaks panga hinnangul jääma 1,2 protsendi ligi. 

DNB ennustab hoogsamat, nelja protsendini ulatuvat majanduskasvu Balti riikidele 2017. aastaks, mil ka Eesti naabrite kasvutempole taas järele jõudma peaks. 

„Balti riikide majanduskasvu veab endiselt sisetarbimine, kuna tõusvad palgad ja langevad intressimäärad on tarbijate kulutusi suurendanud,“ ütles DNB Panga finantsjuht Meelis Paakspuu. Majapidamiste kulutused suurenesid Eestis eelmisel aastal 4,6 protsendi võrra ning seda eriti teises poolaastas. 

Eesti eelmise aasta viimase kvartali töötuse määr oli kuue aasta madalaim, langedes 6,6 protsendini. „Madalama töötuse põhjuseks on kasvav nõudlus tööjõu järele, kuid samas ka ebasoodsad demograafilised trendid ja aeglaselt pidurduv väljaränne,“ sõnas Paakspuu. Läti ja Leedu töötuse näitaja jääb sel aastal eeldatavalt veel 9 protsendi ligi, kuid peaks järgmistel aastatel jätkama senist langustrendi. 

Keskmine palgakasv peaks sel aastal kõigis kolmes Balti riigis jääma 4 protsendi juurde, järgmisel aastal ennustatakse kasvuks 5 protsenti aastas. „Kuigi stabiilne palgakasv suurendab majapidamiste kindlustunnet, on sellel negatiivsed tagajärjed konkurentsivõime vähenemise näol, sest palgatõusuga ei ole kaasnenud samaväärset tootlikkuse kasvu,“ sõnas Paakspuu. 

DNB prognoosi järgi jääb Baltikumi majandust tänu palkade kasvule ka edaspidi vedama suurenenud sisenõudlus. „Kogu eurotsooni majanduste taastumises mängivad suurt rolli ka aastaga pea veerandi võrra odavnenud euro ning suure languse läbinud energiahinnad, mis andsid võimaluse tarbimise ning ekspordi elavnemiseks,“ ütles Paakspuu.