„Riigi maksusüsteem peaks olema lihtne ning maksuerandite kaotamine teenib seda eesmärki,“ ütles Liitmäe. Lisaks räägivad maksusoodustuse kaotamise ajastuse kasuks madal baasintress ja marginaalid. „Mõnes mõttes algas teekond kodulaenu intresside maksusoodustamise kaotamiseks juba 10 aastat tagasi, mil seati piirangud mahaarvatavate intresside mahule,“ sõnas Liitmäe.

Samas tuleks Liitmäe hinnangul paralleelselt otsida alternatiivsetele võimalustele, mis soodustaks kodu soetamist ning seda eriti noorte ning madalama sissetulekuga perekondade seas. „Elamuehituse mõju majandusele on tuntav ning selle jätkuv toetamine tasuks kindlasti majanduse üldise hea käekäigu huvides kaalumist,“ rõhutas Liitmäe.

Senine maksusoodustus andis ulatuslikuma rahalise võidu suurema sissetuleku ja laenukohustusega inimestele. 30 aastaks võetud 75 000-eurose laenu puhul võis laenuvõtja võit tulumaksu tagastamisest olla maksimaalselt veidi üle 300 euro aastas. „Kodulaenu kõrval on tegu väikse summaga, mis laenu tagasi makstes aasta-aastalt ka aina väiksemaks jääb,“ ütles Liitmäe.

Poliitilises vaatepildis on maksuerandite ülevaatamiseks Liitmäe sõnul hea aeg, kuna alanud valimisperiood soodustab poliitilist debatti ning uute lahenduste otsimist. „Varem on mitmed erakonnad maksusoodustuse kaotamisele vastu seisnud, kuid praegune intressikeskkond võib selle vajalikkust suuresti põhjendada,“ arvas Liitmäe.

Ärileht kirjutas, et eluasemelaenu intresside soodustus on ebatõhusa maksuerandina määratud hukule. Kuigi poliitikud sellest enne valimisi rääkida ei taha, kaob senine eluasemelaenu intresside tulumaksusoodustus tõenäoliselt peatselt. Otsuse vastuvõtmist lihtsustab ka praegu madalal tasemel eluasemelaenude aluseks olev euribor.