Brenti hind tõusis lausa kõrgeimale tasemele alates eelmise aasta detsembrist ehk 43-44 dollarile barrelist.

Kuigi lühiajaliselt võib tunduda, et nafta hind on stabiliseerunud, siis kukkumine on enam kui tõenäoline, kirjutab FT. Isegi kui teatud kokkulepe OPECi riikidel õnnestub, ei anna tootmise külmutamine tänasel tasemel mingit efekti - naftakogused - ja varud on üle maailma tipus, maailmamajanduse väljavaated on aga endiselt sünged ning Hiina turu nõudlus ja selle kasv samuti endiselt ebaselge.

OPECil organisatsioonina ei ole enam samuti erilist mõjuvõimu sinna kuuluvate riikide üle, sest kuigi tegelikult oleks vaja hinna üles viimiseks naftatootmist järsult vähendada, ei usuta väga ka kokkuleppe saavutamisse tänasel tasemel - OPECi liikmete majanduslikud huvid enam üks-ühele ei kattu, sest ühed üritavad hoida üleval riigieelarvet, aga näiteks Iraanil on kindel plaan tootmist hoogsalt suurendada tänu maailma turgudele pääsemisega.

Pühapäeval kogunevad Katari pealinna Dohasse tootmise piiramist arutama 18 naftaeksportöörist riiki. Need riigid on nafta hinnakukkumise tõttu kulutanud elustiili jätkamisele oma valuutareservidest 315 miljardit dollarit ehk viiendiku reservidest.

Kõige eredamalt on naftatootjatest valuutareserve põletanud Saudi Araabia. Nemad on kulutanud 138 miljardit dollarit reserve ehk 23% oma reservidest. Järgnevad Venemaa, Alžeeria, Liibüa ja Nigeeria.