Eesti Ekspordiagentuur ootab dollari kursile veel mõnda aega jätkuvat tõusu ning prognoosib seetõttu Eesti ettevõtete ekspordimahtude kasvu, ütles agentuuri direktor Lea Kroonmann EPL Onlinele.

Kroonmann ütles, et aasta algul pidas ekspordiagentuur firmade 15-protsendilist ekspordi kasvuprognoosi selleks aastaks liiga optimistlikuks. Praegu ei paista see enam tema sõnul võimatu.

Kroonmanni sõnul pole euro kursi langemisega karta ekspordi kahanemist Euroopasse, kuna lepingud fikseerivad kauplemisvaluuta juba eelnevalt vastavalt sellele, mis valuutas turg arveldab.

Suuremaid eksportijaid Eestis — Kreenholm — siiski kaotab dollari kursitõusuga. Maailmaturult ostab tekstiilitööstus tavakohaselt puuvilla sisse dollarite eest, ent USA turule müüb firma vaid 22-23 protsenti toodangust, ütles Kreenholmi Valduse peadirektor Meelis Virkebau.

"Meie suurim kuluartikkel on tooraine ehk puuvill, mille arveldus käib rahvusvaheliselt dollaris. Meie müüme 62 protsenti Euroopa turule ja kümme protsenti koduturule, mis toimivad mõlemad marga või euro baasil. See on täielik häving," ütles Virkebau.

Kallis dollar ei tõsta samas arvutite hindu nagu varem kardetud. Arvutite ja nende osade maaletoomisega tegeleva firma Computer 2000 juhataja Kaur Lohk ütles, et arvutid ei ole seoses dollari kursi tõusuga oluliselt kallimaks läinud.

"Enamus meie tarnelepingutest on sõlmitud euro baasil, seega mõjutab kursitõus meid suhteliselt tagasihoidlikult," ütles Lohk. "Kallimaks on läinud ainult mõned arvutite komponendid."

USA dollari tõus on koos nafta hinnatõusuga üles viinud autokütuste hinnad. Shell Eesti juhatuse liige Riina Aamissepp ütles, et USA dollari kallinemine tõstab bensiiniliitri hinda umbes kolmandiku võrra kursi tõusust.

"Kui USA dollar muutub 30 senti kallimaks, kallineb bensiiniliiter tanklates umbes 10 sendi võrra," ütles Aamissepp. "Diiselkütuse hinnale on kursimuutuse mõju veel märgatavam," lisas ta.

Dollari tõus võib tõsta ka kohvi hinda. Ka kallid veinid lähevad ilmselt 10-15 protsenti kallimaks.

Dollari kurss tõstab järgmisest aastast kallimate veinide hindu ligikaudu 10-15 protsenti, ütles maaletooja Dunkri Veinid ostujuht Andres Villomann.

Ida-Euroopa ja Ladina-Ameerika arveldab dollaris, seetõttu müüvad sealsed veinitootjad dollari kursitõusu jätkudes tooteid kallimalt, selgitas Villomann.

Odavamate veinide hinnatõusu katavad müüjad kasumimarginaali arvelt nii, et see tarbijahinnale kaupluses ei mõju, lisas ta.

Tubaka hinnatõusu dollari kursitõus ei põhjusta, ehkki tootjad ostavad tubaka kokku dollarite eest. Tubakaeksportija Philip Morris Eesti peadirektor Juhan Kahu ütles, et tootjad maksavad tooraine eest muidugi kallimat hinda, kuid sellel aastal toodetele me hinnatõusu ei kavandata.

Eestis on vähenenud ka USA dollarite ostmine.

"Inimesed on seoses USA dollari pideva kallinemisega hakanud vähem dollareid ostma," ütles Tavid valuutavahetuse juhataja Kuno Rääk. "USA dollarite ostmine on viimastel kuudel vähenenud umbes 20 protsenti."

USA dollari kurss kerkis neljapäeval teist päeva järjest rekordtasemele Eesti krooni suhtes.

Eesti Panga neljapäevaste noteeringute järgi maksab dollar 18,00948 krooni, võrreldes 17,72388 EEK/USD kolmapäeval.