Domeenireform sunnib kodulehed Eestist ära kolima

 (7)
Domeenireform sunnib kodulehed Eestist ära kolima
Marek-Andres Kautsil seisavad ees kiired päevad, sest Eestis on alanud domeenireform.Pille-Riin Pregel

Eestimaise domee­ni­­lõ­­pu .ee kasutamise eest tuleb juulist mak­s­ma hakata ka eraisikutel.

Kuu aja pärast saab Eestis alguse domeenireform, mille positiivseks küljeks on ennekõike see, et tulevikus saavad ettevõtted registreerida rohkem kui ühe domeeni ning .ee-lõpulise nimedomeeni saavad osta ka eraisikud.

Samal ajal pannakse domeenireformi käigus maksu alla need tuhanded pri.ee lõpuga domeenid, mis olid aastaid eraisikutele tasuta kasutada. Juba lähikuudel tuleb kõigi .ee-lõpuliste domeeninimede registreerimise eest tasuda 285-kroonist aastamaksu. Hobikorras näiteks pri.ee-lõpulise domeeniaadressiga blogi pidaval inimesel on seega valida, kas kolida oma veebipäevik üle mõnda välismaisesse tasuta blogikeskkonda või asuda Eesti Interneti Sihtasutusele raha maksma.

Martin Paljak on pri.ee-lõpulist domeeniaadressi kasutanud juba 2003. aastast. Mullu sügisel, kui hakkasid selguma domeenireformi detailid, teatas ta kohe ka oma koduleheküljel, et kavatseb pri.ee domeeninime kasutamise lõpetada, sest raha ta maksta selle eest ei soovi.

Võrdne kohtlemine

Eile rääkis Paljak, et kuna esialgu veel raha pole küsitud, siis on tema pri.ee-nimeline domeeniaadress reaalselt veel olemas, kuid see on juba suunatud .eu- ja .net-lõpulistele domeenidele. Loomulikult leiab netiavarustest veel tuhandeid keskkondi, milles oma kodulehe või veebipäeviku saab püsti lüüa, kuid nende hä­daks on ennekõike see, et teenusepakkujad jätavad endale õigu­se lisada kodulehele reklaa­mi ning lisaks ei lõpe enamik nen­dest aadressidest sugugi .ee-ga.

Seotud lood:

Väga populaarset eesti-inglise netisõnastikku oma kodulehel pakkuv Aare Vesi ütles, et seni veel segase ja avalikustamata hinnakirja ja ülemineku­ajakava tõttu pole ta kindlat otsust kujundanud, kas maksta või kolida oma kodulehed mujale. „Juhul kui ka pri.ee-lõpulise eraisiku domeeni kasutamisel on tarvis maksta tavalise .ee domeeniga võrdväärset kõrget tasu, siis tuleb ilmselt selle nimeteenuse kasutamisest loobuda,” lisas Vesi.

Eesti Interneti Sihtasutuse juhatuse esimehe Marek-Andres Kautsi sõnul ei saa eraisikutele pakkuda domeeniteenust tasuta ja samal ajal sundida .ee-lõpuliste domeenide eest raha maksma juriidilisi isikuid. „Küsimus on isikute võrdses kohtlemises,” selgitas Kauts.

Praegu on Eesti ainus riik Euroopa Liidus, kus riigi tähisele viitavate domeenide eest ettevõtjad maksma ei pea. Samal ajal eraisikud esmast domeeninime endale registreerida ei saa. Eraisikute eristamiseks on kasutusele võetud just pri.ee laiend. Eestis on registreeritud ligi 12 000 pri.ee lõpuga domeeni.

Marek-Andres Kautsi sõnul on domeenireformi tarvis, sest Eesti pole siiani avanud oma do­meeniruumi ülejäänud Euroo­pale ja laiemalt ka maailmale. „Kuna internet on olemuselt rahvusvaheline, siis on oluline, et kõik riigid avaks oma internetiruumi ka muule maailmale,” selgitas Kauts.

Domeeniäri toob miljoneid

Domeene on kokku 70 000

•• Eesti riik andis möödunud aastal asutatud Eesti Interneti Sihtasutusele volitused tegeleda .ee-lõpuliste domeenide registreerimise ja haldamisega.

•• Nüüdseks on sihtasutus ot­sus­tanud, et iga registreeritud do­mee­ni eest küsivad nad selle ka­sutajalt 285 krooni. Domeeni­re­form peaks käivituma 5. juulil, mil algab kuuekuuline üleminekuaeg.

•• Eestis on viimastel andmetel registreeritud ligi 75 000 .ee lõpuga domeeni, mis tähendaks tuleval aastal sihtasutusele 12 miljoni krooni ringis tulu.

Süsteemi turvalisus

maksab palju

•• Kautsi sõnul hoitakse saadud rahast käigus süsteemi, tegeletakse selle edasiarenda­mise ja administreerimisega ning tagatakse süsteemi turvalisus. Just viimane olevat kõige kulu­kam.

20 protsenti saadavast tu­lust läheb reservfondi, mida kasu­tatakse ettenägematute probleemide lahendamiseks – näiteks küberrünnakute ohjeldamiseks.

•• Eesti Interneti SA asutajaliik­med on Eesti riik ja infotehno­loogia ja telekommunikatsiooni liit, kes ettevõtmisesse jooksvalt raha ise ei panusta.