Dominiiklaste klooster valmistab põhjaõngi
“Me anname põhjaõngele ka garantii. Kui kalamees tõestab, et ei püüdnud meie põhjaõngega ühtegi angerjat, ostame selle topelthinnaga tagasi,” ütles Dominiiklaste kloostri muuseumi juht Vambo Käeri ja lisas, et seni ei ole veel ühtegi õnge tagasi toodud.
Käeri sõnul koosneb endine Tallinna Dominiiklaste klooster tinglikult mitmest osast – Katariina kirikust, toimivast kloostrist, idatiivast, kloostri aidast ja muuseumist. Just muuseumi ülalpidamiseks ja külastajatele lahtihoidmiseks ongi põhjaõngede valmistamisest ja müügist laekuv rahaline toetus mõeldud.
Et heal lapsel on mitu nime, võib ka kolmemeetriste vahedega rippuvat konksurida nööri küljes nimetada Käeri sõnul nii rida- kui ka põhjaõngeks. Eesti kalapüügiseaduses nimetatakse seda aga hoopis õngejadaks – saja konksuga õngejada.
Nädalavahetusel käis Käeri ridaõngesid tutvustamas ka Helsingis toimunud Eesti kaubalaadal. Kahe päevaga müüs ta ära peaaegu kõik kaasa võetud 50 konksuga põhjaõnged. “Kloostris valmistatud toodangut käisid vaatamas ka Soome peaminister ja meie kultuuri- ning majandusminister, aga ei ostnud. Ju nad ei ole suured kalamehed,” lisas ta.
Kuna kalameeste põhiline mure oli see, et pikad nöörid kippusid segamini minema, sündiski Käeri mõttetööna puidust kast nende mugavaks hoidmiseks. Samuti leiutati väiksed pilud konksude mugavaks fikseerimiseks. “Oma trikid on meil veel nööri vahatamisel ja õliga immutamisel, et toode sassi ei läheks ja oleks kvaliteetne,” lisas ta.
Kuigi angerja püüdmise hooaeg on suve lõpus, sobib põhjaõngega ka muid kalu püüda. Käerile meeldib angerjat konksu otsa meelitada ööussiga, aga ta teab kalamehi, kes kasutavad selleks muud sööta. “Sellist juhust ei ole mul veel kordagi olnud, et kui õnged sisse panen, siis ilma jään. Alati olen midagi saanud,” lisas ta.
Dominiiklaste kloostri muuseum koosneb hoovist ehk kloostriaiast ja seda ümbritsevatest ristikäikudest. Kümne aasta pikkune muuseumi pidamise kogemus näitas Käerile, et see on kallis harrastus ja eriti nutune talvel, kui külastajad peaaegu puuduvad. Muuseumi jaoks oli põhjaõngede valmistamine päästerõngaks.
Käeri teiseks tööks ongi muuseumi juhtimise kõrvalt põhjaõngede müügi organiseerimine. Ta on kliente leidnud lisaks Eestile ja Soomele ka Norras ning isegi Hispaanias. Kuigi enamik talve jooksul valminud 300-400 põhjaõngest saadetakse kevade algul välismaale, võivad üksikud muuseumikülastajad ka Tallinnas endale suve jooksul õnge soetada. “Püüame hoida kõrget kvaliteeti ja seetõttu on meie hind konkurentide omast ka natuke kõrgem – 600 kuni 750 krooni. 50 konksuga õnged on natuke odavamad.”
