Dvigatel maksis riiulifirmale DTE Metallitööde AS 1,7 miljonit krooni selleks, et Tallinna linnakohus lõpetaks pool aastat kestnud ja ettevõtte tegevust häirinud pankrotimenetluse.
Taanlasele Fin Olbyle kuuluv DTE Metallitööde AS, mis tegeles varem Dvigateli toodangu vahendamisega, teatas kohe pärast ettevõtte erastamist, et tehingutes Dvigateliga on ta saanud kahju 21 miljonit krooni. Olby osales koos ühe Venemaa firmaga Dvigateli erastamiskonkursil, kuid edutult.
Dvigatel ei tunnistanud oma kohustusi Metallitööde AS-i ees, seetõttu andis firma asja kohtusse, paludes arestida tehase vara ja kuulutada välja pankrot. Möödunud aasta detsembris arestis kohtunik Dvigateli varad kuni arveteni ja algatas ettevõtte suhtes pankrotimenetluse.
Dvigatel kaebas otsuse edasi ning sai arved ja osa varast vabaks. Aresti alla jäi 170 miljoni krooni eest tootmishooneid.
Dvigateli nõukogu esimehe ülo Pärnitsa sõnul asetas see ettevõtte väga raskesse olukorda, sest pankrotiprotsessis olevale ettevõttele ei anna pangad laenu ning kliendid pole huvitatud koostööst. "Võib-olla selle peale oligi asi üles ehitatud, et väsitada meid, kuni ükskord kokku kukume," nentis ta.
Peagi vähendas taanlane oma võlanõuet 1,7 miljonini. Selle summa katteks arestitud vara maksumus oli aga sada korda suurem. Praegu on Dvigatel tasunud kõik arved ning ka 5,7 miljonit vana palgavõlga töölistele, kinnitas Pärnits.
Hoolimata sellest, et võlad likvideeriti ning ettevõtte omakapital on 150 miljonit krooni, tegi pankrotihaldur Terje Eipre kohtule esildise kuulutada välja Dvigateli pankrot.
Pärnits ütles, et ettevõte pakkus kohtule pankrotiprotsessist vabanemiseks võimalust deponeerida nõutud summa. Kui tsiviilvaidluse tulemusena oleks selgunud, et raha on vaja ära maksta, olnuks see olemas. "Me ei saanud ju tasuda lihtsalt mingi põhjendamatu nõude alusel ilma ühegi dokumendita ei tea kellele miljoneid," leidis Dvigateli nõukogu esimees.
Dvigateli advokaadid valmistasid möödunud kolmapäevaks ette kaks maksekorraldust: ühe 1,7 ja teise 2,5 miljoni peale. Olbyga oli kokku lepitud, et mees saab 2,5 miljonit krooni pärast allakirjutamist paberile, millega loobub kõigist pretensioonidest Dvigateli suhtes.
Vahetult enne samal päeval toimunud kohtuistungit taganes aga taanlane varasemast lubadusest lahendada asi ilma kohtuta, ning Dvigatel kandis DTE Metallitööde AS arvele 1,7 miljonit krooni. Paraku teatas rahanõudja kohtus, et see pole üldse tema arve ja kohtunik lükkas pankrotiasja otsustamise edasi.
Praegu peaks Olbyl nõutud summa käes olema. Esmaspäeval otsustab kohus, kas lõpetada suurtehase pankrotimenetlus ning vabastada hooned aresti alt.
Juhul kui kohus oleks pankrotihalduri soovi kohaselt Dvigateli pankroti välja kuulutanud, tulnuks automaatselt tasuda ka kuuele aastale ajatatud riigivõlad. Selleks poleks tehasel tõepoolest raha jätkunud. Seega oleks pankrot teoks saanud ning keegi võinuks suurtehase odavalt ära osta. Pole välistatud, et just selline kavatsus mõlkuski erastamiskonkursi kaotajail meeles.
Pärnitsa kinnitusel võib sama skeemi kasutades ajada pankrotti mistahes Eesti ettevõtte. Teisipäeval hakkab Tööstuse ja Tööandjate Keskliidu juhatus arutama, kuidas vältida ettevõtete sihilikku pankrotti ajamist.
SIRJE NIITRA
