E-poodide kasutus on laes ja investeeringud e-valdkonda on kolmekordistunud

 (3)
E-kaubandus.
E-kaubandus.Foto: Erakogu, StrongPoint.

Kriisi mõjul on e-poodide kasutus oluliselt suurenenud ja kauplejate investeeringud antud tehnoloogiatesse kasvanud ligi kolm korda. Poes käivate inimeste arv on vähenenud, kuid korraga ostetakse rohkem, selgub jaekaubandustehnoloogia ettevõtte StrongPoint statistikast.

„Iseenesest on tegu väga loogilise trendiga. Inimesed käivad poodides vähem ning kodus olemise soovituste täitmiseks tellitakse eluks vajaminev e-poodidest. Nii on võimalik inimestevahelisi kontakte vältida ja saada siiski toidukraam või muu igapäevasteks toimetusteks vajalik koju kätte. E-poodide kasutuse kasv varieerub valdkonniti, kuid selget suurenemist on näha üle terve kaubandussektori,“ sõnas ASi StrongPoint juht Priit Peterson.

Statistika järgi on trendid sarnased Eestis ja Balti riikides, Põhjamaades ja teistes riikides, kus StrongPoint tegutseb.

Kui vaadata füüsilisse poodi minevate inimeste käitumist, siis on Petersoni sõnul poes käivate inimeste arv vähenenud. Samas ostetakse rohkem, kuna korraga varutakse toidukraami pikemaks ajaks, et poes liiga tihti käima ei peaks. See näitab Petersoni sõnul ostlejate vastutustunnet ning soovi seatud piirangutest kinni pidada.

„Kui poodi minnakse, siis maksmiseks eelistatakse iseteeninduskassat, mille kasutus on kohati suurenenud isegi kaks või kolm korda, võrreldes viiruspuhangule eelnenud perioodiga. Taas näitab see, et poodlejad on piirangutest teadlikud ja proovitakse hoida distantsi ostlejate ja poe töötajate vahel,“ rääkis Peterson.

Lisaks e-poodidele töötavad täisvõimsusel ka toidukapid, kuhu inimestel on võimalik kaup e-poest tellida ja nõudlus teenuse järele on viiruse-eelse ajaga võrreldes kasvanud mitu korda. Klientide suur nõudlus e-kaubanduslahenduste järele on Petersoni sõnul märkimisväärselt kasvatanud firmade investeeringuid nendesse tehnoloogiatesse. Kohati on investeeringud e-kaubanduslahendustesse suurenenud isegi kolm korda.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • Olulised telefoninumbrid:
    • 1247 – Käitumisjuhised eriolukorras toimetulekuks ja koroonaviirusega seotud küsimustes (24h, tasuta)
    • 1220 – Perearsti nõuandetelefon eesti ja vene keeles, pakub meditsiinialaseid nõuandeid ja konsultatsiooni (24h, tasuta)
    • 53 01 9999 – Välisministeeriumi konsulaarinfo, kui oled välismaal hätta jäänud (24h)
    • 112 – Hädaabinumber kiirabi, pääste ja politsei kutsumiseks (24h, tasuta)
  • COVID-19 sümptomid on sarnased gripi sümptomitele. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused.
  • Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Valitsus kehtestas viiruse kiire leviku tõttu 17. maini eriolukorra. Loe lähemalt, mida see kaasa toob!
  • Pärast välismaalt naasmist peavad nii Eesti elanikud kui ka välisriigi kodanikud olema kaks nädalat isolatsioonis, välja arvatud erandid seoses Baltikumi ja Soomega. Loe lähemalt kriis.ee lehelt!
  • Loe lähemalt koroonaviirusest Terviseameti kodulehelt!