E-residentide ettevõtted maksid suvel Eestile rekordiliselt makse
E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul näitab tulemus seda, et peatselt viie aastaseks saav programm vastab üha enam nii Eesti elanike, kui ka e-residentide vajadustele. Möödunud kuul valitsuse poolt heaks kiidetud e-residentsus 2.0 strateegia eesmärgiks on toetada e-residendi staatusega isikute hulga suurendamise asemel hoopis e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete väärtuse kasvu.
Kui 2018. aasta augustis tasus e-residendi ettevõte Eestis makse keskmiselt 12500 eurot, siis tänavu augustis oli vastav näitaja 17000 eurot. “Ettevõtete laiendamine, uute töötajate värbamine ja sellest tulenev täiendavate maksude laekumine võimaldab e-residentsuse programmi muuta tulusamaks ka Eesti inimeste jaoks,” kirjeldas Vatter.
E-residentidelt laekuv otsene tulu maksude ja riigilõivude näol on üksnes osa majanduslikust kasust, mida e-residentsuse programm Eestile toob. Lisandub ka kaudne tulu, mis koosneb e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust, mille tulemusena maksavad need rohkem makse ja palkavad enam töötajaid. Lisaks investeerivad e-residendid Eesti ettevõtetesse ja toovad tulu turistidena. E-residentsuse programm loob riigile ka laiaulatuslikku positiivset rahvusvahelisest meediakajastust, mis aitab suuresti kaasa Eesti ettevõtete ekspordile.
“Oleme jõudnud faasi, kus Eesti digitaalsed teenused ja neile juurdepääsu võimaldav e-residentsus on pälvinud suure usalduse üle kogu maailma,” kirjeldab Vatter. Ehkki programmi uus strateegia ei keskendu enam pelgalt e-residentide hulga kasvule, on täna neid üle 60 000. Igakuine e-residentsust taotlevate inimeste hulk on täna keskmiselt 1400. Suvel esitas taotluse saada e-residendiks üle 4000 inimese.
Kuigi möödunud suvi oli e-residentsuse programmi ajaloo edukaim, jätkatakse Vatteri sõnul aktiivset tööd programmi majandusliku kasu suurendamise nimel, kuna selle eesmärk on teenida terve Eesti ühiskonna huve. “Soovime, et e-residentsus tooks kasu võimalikult paljudele Eesti inimestele ja nende lähedastele, sest ka e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtete maksud annavad lisapanuse eelarvesse, leides kasutust hariduses, kultuuris ja sotsiaalhoolekandes,” sõnas Vatter.
E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.
Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks üle 60 000 e-residendi Eestisse loonud ligi 7500 ettevõtet, milles töötab üle 1300 inimese. Lisaks kaudsele majanduslikule tulule, mis tuleneb muuhulgas e-residente teenindavate Eesti ettevõtete kasvust ja investeeringutest, on programm ligi viie tegutsemisaasta jooksul toonud Eesti majandusele otsest tulu 25 miljonit eurot.
