E-residentide programm täidab järjest paremini riigikassat: nende rajatud ettevõtete kuine maksutulu ületas miljon eurot

 (1)
E-residendi ID-kaardi lugeja
E-residendi ID-kaardi lugejaFoto: Tiit Blaat

Käesoleva aasta aprillis tasusid e-residentide poolt loodud ettevõtted Eestis makse enam kui miljoni euro ulatuses. E-residentsuse projekti ajaloos ületati mainitud piir esmakordselt. E-residentide keskmine maksutulu ettevõtte kohta on võrreldes 2018. aasta algusega kasvanud ligikaudu 30%.

E-residentsuse programmi tegevjuhi Ott Vatteri sõnul näitab tulemus seda, et usaldus programmi vastu kasvab ja e-residentsus muutub rahvusvaheliselt üha tugevamaks brändiks. Vatter märkis, et ehkki enam kui miljoni euro suurune maksutulu kuus on suurepärane, pööratakse tulevikus e-residentsuse majanduslikule kasule veel suuremat tähelepanu.

Prioriteediks on keskenduda e-residentide poolt loodud ettevõtete sisulisele väärtusele ja majandusliku mõju suurendamisele. “E-residentsuse projekt teenib terve Eesti ühiskonna huve. Lisaks sellele, et e-residentide poolt loodud ettevõtted rikastavad ja elavdavad kohalikku majandust, aitab neist laekuv otsene ja kaudne maksutulu tõsta Eesti inimeste elukvaliteeti ning luua uusi töökohti,” märkis Vatter.

Maksutulu suurenemist on vedanud e-residentide poolt loodud ettevõtete hulga kasv. 2019. aasta veebruarist maini asutasid e-residendid 123 uut Eestis makse tasuvat ettevõtet. Suurima panuse andsid programmeerimis- ja konsultatsiooniteenused IT-vallas. Mainitud perioodil loodi selles valdkonnas 43 uut Eesti ettevõtet.

Vatteri sõnul on e-residentide huvi IT-sektoris tegutsemise vastu olnud suur programmi algusest. “Näeme infotehnoloogia spetsialiste väga olulise sihtgrupina. Nende jaoks loob e-residentsuse programm tohutut väärtust, pakkudes globaalsel turul tegutsejatele võimalust juhtida oma ettevõtet sõltumata asukohast,” ütles ta.

Kuigi IT-sektoris tegutsemine on e-residentidest ettevõtjate seas populaarseim, on firmasid loodud ka näiteks veonduse, laonduse, põllu- ja metsamajanduse, veevarustuse, tervishoiu, hariduse ja töötleva tööstuse valdkonda. “E-residentide mitmekülgne profiil näitab, et meie teenused suudavad rahuldada erinevates sektoris tegutsevate ettevõtjate vajadusi,” märkis Vatter.

Veebruarist maini laekus e-residentide loodud firmadelt maksudena 2,8 miljonit eurot. Suurima panuse on sellesse andnud info ja side sektor (647 602 eurot ehk 23%), kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (538 847 eurot ehk 19%) ning finants- ja kindlustusalane tegevus (359 699 eurot ehk 13%), moodustades 55% kõigist sektoritest laekunud e-residentide maksutuludest. Võrreldes eelmise aasta algusega on keskmine maksutulu ettevõtte kohta kasvanud kolmandiku võrra ja jõudnud tänaseks 15 228 euroni.

Maksutulu suurenemine on seotud ka e-residentide loodud ettevõtetes töötavate inimeste arvu kasvuga, mis on selle aasta veebruarist maini suurenenud 167 inimese võrra. Töötajate arvu kasv on olnud suurim haldus- ja abitegevuste sektoris, kuhu on 2019. aasta jaanuarist maini võetud täiendavalt tööle 70 inimest.

“E-residentide ettevõtted loovad uusi töökohti ka Eesti inimestele, eriti olukorras, kui otsitakse kohalikku ekspertiisi, mille järgi ilmneb vajadus kõige sagedamini äri toomisel või laienemisel Eestisse,” selgitas Vatter

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on e-residendid Eestisse loonud ligikaudu 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmise aasta e-residentide ettevõtete maksutulu oli 8,73 miljonit eurot.