Justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Niklus ütleb, et põhjuseid, miks mõni aadress juriidilistele isikutele kärbsepaberina mõjub, on laias laastus kaks, kirjutab ERR.

Esimeseks, ametlikuks võimaluseks on, et e-residentidele osutatakse kontaktisiku teenust. Kontaktisikuks saavad olla advokaadid, audiitorid ja notarid, lisaks saavad luba seda teenust osutada taotleda ka äriühingud. Lube väljastab politsei- ja piirivalveameti rahapesu andmebüroo.

Seadus paneb kohustuse määrata kontaktisik juhul, kui e-resident ise Eestis ei asu. ID-kaarti saades e-resident veel kontaktisikut nimetama ei pea, aga seda on vaja siis, kui ta asutab Eestis ettevõtte.

Teiseks võimaluseks, mida riik ei ole ette näinud, on aga aadressirendi teenus.

"Kui e-resident asutab Eestis äriühingu, aga ei taha siin kontaktisikut, siis tuleb keegi ja ütleb talle, et võid valetada ja öelda, et asud siin, kus mina asun. Need on ettevõtted, kes ütlevad e-residendile, et registreeri end meie juurde, aga me su kontaktisikuks ei ole. See ei ole otse ebaseaduslik, aga mitte nii kooskõlas seaduse eesmärkidega, sest siis annab e-resident riigile valeaadressi ja me ei tea faktiliselt, mis neist kirjadest saab, mis sinna saadetakse," kirjeldas Niklus teist varianti.