E-residentsuse programm on toonud Eestile juba 25 miljonit eurot otsest tulu

 (12)
E-residentsuse digi-ID
E-residentsuse digi-IDFoto: EAS

E-residentsuse programm on alates käivitamisest toonud Eestile otsest majanduslikku tulu 25 miljonit eurot. Möödunud kvartal oli e-residentsuse programmi ajaloo edukaim. 2019. aasta aprillist juulini tõid e-residentide poolt loodud Eesti ettevõtted riigile otsest tulu ligi neli miljonit eurot.

2019. aasta esimesel poolel laekus e-residentide loodud firmadelt maksude ja riigilõivude näol kokku üle seitsme miljoni euro. “Käesoleva aasta tulemused näitavad, et programm on kaasanud edukalt ettevõtjaid kogu maailmast, kes loovad jõudsalt kasvavaid Eesti firmasid,” märkis e-residentsuse programmi juht Ott Vatter.

Ta lisas, et igakuine maksutulu on kogu viimase kvartali vältel ületanud miljoni euro piiri. Programmi juhi sõnul on selge, et uus strateegiline suund, mis püstitati 2018. aasta lõpus koostöös erinevate valdkondade ekspertidega ja avaldati e-residentsus 2.0 valge raamatu kujul, on end õigustanud.

Nimelt seati eesmärgiks toetada e-residentidest isikute hulga suurendamise asemel hoopis keskmise e-residendi poolt loodud Eesti ettevõtte väärtuse kasvu kuna see muudab programmi tulusamaks nii eestlastele kui ka e-residentidele. Lisaks näeb e-residentsus 2.0 valge raamat ette innovaatilisi arendusi, mis suurendaksid programmi turvalisust Eesti riigile ja mugavust e-residentidele.

2019. aastal on e-residendid asutanud 248 uut Eestis makse tasuvat ettevõtet. Suurim osa neist, ehk 68 uut ettevõtet, pakuvad programmeerimis- ja konsultatsiooniteenuseid IT-vallas. Ott Vatteri sõnul läheb alustaval ettevõttel sageli vähemalt aasta, et hakata väärtust looma.

Seotud lood:

“Käesoleva aasta tulemused maksude näol peegeldavad arengut, milleni on jõudnud juba kaks või isegi kolm aastat tegutsenud e-residentide ettevõtted,” selgitas Vatter. Tänane e-residentide poolt Eestis loodud ettevõtete keskmine maksutulu on möödunud aasta sama perioodiga suurenenud 30% võrra.

Ehkki möödunud kvartal oli e-residentsuse programmi ajaloo edukaim, pööratakse e-residentsuse majanduslikule kasule tulevikus veelgi suuremat tähelepanu. “E-residentsuse programmi tõeliseks mõõdupuuks on see, mil määral suudab see teenida terve Eesti ühiskonna huve. Töötame selle nimel, et programmiga kaasnevatest hüvedest saaksid moel või teisel osa võimalikult paljud Eesti inimesed. See on meie suurim motivaator,” sõnas Vatter lõpetuseks.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. E-residentsus ei anna kodakondsust, maksuresidentsust, elamisluba ja Eestisse või Euroopa Liitu sisenemise luba.

Alates e-residentsuse programmi käivitamisest on tänaseks 58 000 e-residenti loonud Eestisse 7200 ettevõtet, milles töötab umbes 1300 inimest. Eelmise aasta e-residentide ettevõtete maksutulu oli 8,73 miljonit eurot. E-residentsuse programmi otsest majanduslikku tuluks arvestatakse e-residentidelt laekunud riigilõivude ja e-residentide loodud ettevõtete Eestis makstud maksude summat.

Lisaks otsesele majanduslikule kasule toob E-residentsuse programm ka arvestatavat kaudset tulu Eesti majandusele, milleks loetakse e-residente teenindavate (sh FinTech ehk pangandusteenuste pakkujate) ettevõtete kasvamist ja laienemist.

Ka toob e-residentsuse programm kasu Eesti kui digitaalse ühiskonna tuntusele maailmas- 2018. aastal leidis e-residentsus kajastamist 3200 välismeedias ilmunud artiklis. Ühtlasi külastavad paljud e-residendid Eestit ka turistidena, võttes ühtlasi osa ka Eesti kultuuriüritustest.