Korjus kirjutas e-residentsuse blogis, et ICO-d (initial coin offering ehk tõlkes müntide esmapakkumine, kus müntide all peetakse silmas virtuaalkeskkonnas kasutatavat raha või ettevõtte osakuid - toim) muudavad kiiresti start-up'ide valdkonda.

Korjuse sõnul kaalutakse kolme varianti, kuidas riik võiks estcoinist kasu saada. Neist esimene variant on kogukonna-estcoin. E-residendid saaksid teenida krüptoraha, kui toovad e-residentsuse veebilehele liiklust, annavad teistele e-residentidele head nõu või aitavad viia uue e-residendi eduka vormistamiseni. See suurendaks Korjuse sõnul ka e-residentide kogukonnatunnet.

Teise variandina pakkus Korjus välja identiteedi-estcoini. Selles mudelis oleksid estcoinid plokiahelal põhinevad tokens'id ehk krüptotõendid, mida kasutataks digitaalse ühiskonna piires tegutsemiseks, näiteks dokumentide allkirjastamiseks, teenustesse logimiseks vms.

Eestlastel ja e-residentidel oleks sel puhul teatud kogus krüptotõendeid, mis on isiklikud ja seotud nende digitaalse identiteediga.