„Ainuüksi Eesti ametiühingute keskliitu kuulus käesoleva aasta alguses ligi 30 000 liiget. Et mullu oli palgatöötajate üldarv Eestis ligi 571 000, on juba ainult EAKL-i alla kuuluvates haruorganisatsioonides liikmeid 5,2 protsenti kõigist Eesti töötajatest,“ ütles EAKL palgasekretär Kaja Toomsalu.

„Milline tulemus saadakse, sõltub ka kasutatavast metoodikast. Eurobaromeetri uuringust ei selgu näiteks, kas on arvestatud ka väiksemaid ametiühinguid, mis ühtegi keskliitu ei kuulu,“ märkis teenistujate ametiliitude keskorganisatsiooni (TALO) esimees Ago Tuuling.

„Samuti tuleks arvestada, et liikmelisus on tegevusalade lõikes väga erinev – näiteks teatriliitu kuulub 80 protsenti selle ala töötajatest, samuti kuulub ametiühingusse kolmveerand tele- ja raadiotöötajatest. Ka näiteks kultuuritöötajatest on ametiühingutesse koondunud 35 protsenti.“

Liikmelisuse väike protsent ei tähenda Tuulingu sõnul veel, et ametiühingute roll ühiskonnas täitmata jääks.

„Prantsusmaal on see number Eesti omaga üsna sarnane, aga ametiühingud on seal arvestatav jõud.“

Lisaks EAKL-ile ja TALO-le on Eestis veel suur hulk väiksemaid ametiliite ja ka sõltumatuid ametiühinguid, mis ei kuulu ühegi katusorganisatsiooni alla. Tuntumad neist on õpetajaid koondav Eesti haridustöötajate liit ja Eesti arstide liit.

Maksuameti paari aasta taguste andmete järgi, mis näitavad tulumaksutagastust ametiühingute liikmemaksult, kuulus ametiühingutesse ligi kaheksa protsenti Eesti töötajatest.