Eamets: euro tõstis meie lootuseid
„Nii lühikese ajaga on raske midagi öelda. Arvata võib, et alguses ollakse ostude tegemisel ettevaatlikumad, uut raha on ju numbriliselt oluliselt vähem kui oli eesti kroone. Seega tundub ta ka väärtuslikum olevat. Kui mind miski üllatas, siis see, et nii paljud eelistavad kroone eurodeks läbi kaupluste vahetada,“ sõnas Eamets.
„Majandusseis hakkab vaikselt paranema, Eestile tervikuna mõjus euro kasutuselvõtt väga hea turunduskampaaniana. Aga isiklikul tasandil - sõltub ilmselt inimesest. Kes majanduse asjadega paremini kursis, need kindlasti tervitavad eurot, teistele tähendab euro kasutuselvõtt millestki olulisest, nagu näiteks omariiklusest, loobumist või vähemasti suure tüki ära andmist. Eks natuke krooni nostalgiat on igas inimeses. Aga elu läheb edasi,“ lisas majandusteadlane.
Eamets lisas, et lisaks rahapoliitikale, ehk siis eurole, tuleb tegeleda kindlasti ka
tulevikus eelarvepoliitikaga.
„Lisaks eelarve tasakaalule, mis on kindlasti oluine teema, tuleb mõelda ka maksupoliitika peale. Ma ei ole kindel, et meie tänane maksupoliitika on pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Eriti kui vaadata pikaajalisi demograafilisi trende. Siit tulenevalt on vaja mõelda veel ka migratsioonipoliitika peale, ka seda diskussiooni pole ühiskonnas õieti alustatud veel. Lühidalt me peaksime suutma ka poliitika otsustajate
tasemel vaadata natuke kaugemale kui valimisperiood ja koalitsioonileping,“ rääkis Eamets.
Kuna meil oli valuutakomitee süsteem, jätkab Eamets, ja kroon oli otseselt seotud euroga siis tegelikult mingit suuremat mõju kui seni oli, euro meie majandusele kindlasti ei oma.
Ka enne määras meie intressi taseme ja krooni-dollari jne kursi ära Euroopa Keskpank. Nii, et selles suhtes pole midagi muutunud. Täna on Eesti Panga presidendil õigus koos teiste Eurotsooni keskpankade pealikega otsustada EL rahapoliitika üle. Meie võimalus Euroopa rahapoliitikas kaasa rääkida pigem kasvas. Kokkuvõttes ma arvan, et Euroopa tuleb sellest finantskriisist välja, nii nagu ta on välja tulnud ka varasematest kriisidest. Tänu Saksamaale,“ lisas majandusteadlane.
