Tema sõnul võib tootlikkuse kokku võtta lihtsasse matemaatilisse seosesse. "Me mõõdame ära kui palju meil luuakse lisandväärtust ehk korrutame loodud hüved nende hinnaga läbi ning jagame selle siis inimeste arvuga, kes neid hüvesid lõid. Valemis on kolm komponenti kogused, kui palju me toodame, mis hinnaga me need kaubad ja teenused maha müüme ning jagama selle läbi töötajate arvuga," kirjeldab Eamets.

Tulles bussijuhtide näite juurde, siis Soome bussijuhtide kaks-kolm korda
suurema tootlikkuse taga on bussipiletite 2-3-kordne hinnavahe.

"Või kui kuskil ei ole piletihindade vahe nii suur, siis see võib tuleneda sellest, et kohalik omavalitsus/riik maksab veel kopsakat kompensatsiooni ka ehk siis tegelik teenuste maksumuse vahe (loe tootlikkuse vahe) võib veel suurem tulla," räägib professor.

"Selleks, et tootlikkust suurendada tuleb, esiteks, kas toota rohkem - raske on siin muidugi Hiinaga võistelda -, müüa kallimalt või teha töö ära väiksema arvu inimestega. Tegelikult nii lihtne see ongi," märgib Eamets.

Eestis on suhteliselt suur osa ekspordist tooraine või pooltooted, on ka elektroonika ja seadmed-masinad, aga viimaste puhul oleme enamasti allhankijad, mis tähendab, et loodud
lisandväärtus ja kasumid lähevad enamasti Eestist välja.

"Selleks, et korraliku valmistoodanguga välisturul edukas olla, on vaja tunda välisturgu
ehk vaja on teadmisi ning on vaja ka kapitali, et sinna minna. Need kulutused võivad teinekord olla väga suured ja Eesti ettevõtetele kättesaamatud," nendib õppejõud.

Konkurents valmistoodete turul on väga suur. "Me oleme siin teinud kindlasti edusamme, kui mõelda näiteks puidusektori peale. 15 aastat tagasi vedasime välja ainult palki, täna juba töödeldud puitu, aga lisandväärtuse ahela tipus oleksime siis, kui me müüksime selles sektoris ainult Eestis
valmistatud ja disainitud puitmajasid," kirjeldab Eamets viisi, kuidas jõukamaks saada.

Allhankega on Eesti nii kaua konkurentsis kui Eesti palgatase on veel suhteliselt madal.

"Kui palgad tõusevad - täna nad juba realselt tõusevad -, siis allhanke osakaal hakkab vähenema, tootmine nihkub Aasiasse, kus see on kordades odavam kui Eestis. Me näeme seda tendentsi selgelt täna juba elektroonikatööstuses aga ka näiteks plastmassitööstuses, õmblussektorist
rääkimata," sõnab Eamets.

Taani on samuti pisike riik, vähe maad ja inimesi. Ometi oli nende SKP elaniku kohta 2011. aastal 37 600 USD ja Eestis 20 600 USD-d. Või näiteks Austria, nende SKP per capita oli 2011. aastal CIA Factbooki andmetel 42 400 USD-d. Islandil, mis taastub kiiresti kriisist, oli mullu SKP elaniku kohta 38 500 USD-d, isegi kõrgem kui Taanis, mis nii sügavat kriisi ei elanudki läbi. Lätis oli mullune SKP elaniku kohta 15 900 USD-d ja Leedus 19 100 USD-d. Iirimaal, mis veel mõne aasta eest oli samuti majanduslik peksupoiss, oli eelmisel aastal SKP elaniku kohta 40 100 USD-d. Eestis paljukiidetud Soome SKP elaniku kohta oli 36 700 USD-d.

See on meelevaldne valik, aga mis on nende numbrite taga?

"Nende numbrite taga on pikaajaline stabiilne majandusareng. Ei ole olnud suuri hüppeid ühest süsteemist teise. Lisaks muidugi riikide eripärad, Taani tugev disain, laevandus, põllumajandus, Islandil kalatööstus, ka rahandus (enne krahhi). Iirimaa on olnud platsdarmiks suurtele USA elektroonika ning farmaatsiaettevõtetele, kes seda riiki on kasutanud stardiplatvormina
Euroopasse, pluss tugev pangandus, mis nüüd kriisi ajal räsida sai," räägib professor.

Kõiki neid riike iseloomustab Eametsa kinnitusel teadusmahukas tootmine. "Valmistatakse asju,
mille eest on võimalik maailmaturul kõrget hinda küsida. Island oma kalatööstusega on siin ilmselt rerandiks. Kui inimeste elatustase tõuseb, siis on võimalik ka kodumaiselt turult kõrget hinda küsida. Me ei saa ju täna, Eestis, juuksurite tootlikkust sellega tõsta, et küsime meeste
juukselõikuse eest 100 eurot. Siis keegi lihtsalt ei lõikaks juuksuri juures. Mõnes teises riigis pole see võib-olla probleem," toob Eamets drastilise näite.

Aga eespool näites toodud riigid on kõik väikesed avatud majandused, mis
tähendab, et majanduse põhitulu tuleb ikka ekspordist.

"Lühike retsept on lihtne: tuleb osata teha selliseid kaupu, mida saaks kallilt välisturule maha müüa. Seda on lihtne öelda aga väga raske ellu viia. Pikemalt öeldes. Kindlasti kasvab tulevikus pensioniiga. Kindlasti tuleb rohkem tegeleda töötute ümberõpetamisega, aga peab arvestama ka sellega, et kvalifitseeritud tööjõudu tuleb kiiremas korras hakata sisse tooma," paneb õppejõud valitsejatele südamele.

"Kui oleks minu teha, siis ma ei küsiks tööloa taotlejalt isegi haridustõendavat dokumenti, kui siinne Eesti ettevõte talle 4000 eurot reaalselt palka maksab. Maksuameti kaudu oleks seda väga lihtne
kontrollida. Tänased sisserände regulatsioonid on Eestis ühed EL-i karmimad," kritiseerib Eamets.

Samas usub õppejõud, et pikemas perspektiivis Eesti SKP kindlasti kasvab ja vahe EL keskmisega väheneb. Kas me just 15 aastaga viie rikkama hulka saame, see on natuke teine teema," lisab Eamets muiates.