EAS avaldas kolm põhilist takistust, miks välisinvesteering jääb Eestisse tulemata

 (64)
Välisinvesteeringud.
Välisinvesteeringud.Foto: Scanpix, PantherMedia / Vangelis Thomaidis

Kuidas välissinvesteeriguid riiki meelitatakse ja millised on põhilised takistused, mille taha asi jääb, selgitab EASi välisinvesteeringute keskuse direktori kohusetäitja Kaspar Kork.

Septembri lõpu seisuga on välisinvesteeringute keskus aidanud Eestisse tuua 91 miljoni euro mahus investeeringuid, mis loovad siia kokku ligikaudu 700 uut töökohta. 2019. aastal ulatus otseste välisinvesteeringute maht 235 miljoni euroni ja investeeringute kaudu loodi üle 1200 uue töökoha. Suurte investeeringute maandamine eeldab aastatepikkust järjepidevat tööd. Eelmise aasta põhjal tegi lõpliku investeerimisotsuse umbes 5% töösse võetud potentsiaalseid uusi investoreid.

Välisinvesteeringute riiki meelitamiseks kehtib paljudes sektorites endiselt põhimõte „oma silm on kuningas”. See tähendab, et investor tahab enne lõpliku otsuse tegemist käia mitu korda kohapeal olukorraga tutvumas. Seega on piiride sulgemise tõttu märtsist alates vähenenud huvi investeerida traditsioonilisematesse sektoritesse, nt tööstusse, kuigi näiteks iduettevõtluse ja riskikapitali puhul on huvi tase säilinud, sest investeerimisotsuseid tehakse sageli ka füüsiliselt kohale tulemata. Kriisi tõttu on uute investeeringute toomine mõnevõrra raskendatud.

Eesti digiriigil on potentsiaalsete investorite seas tugev maine. See aitab eelkõige välismaiste IT-ettevõtetega esmast kontakti luua. Seejärel huvitavad investoreid konkreetsemad faktorid, nagu kvalifitseeritud tööjõu olemasolu, palgatase ja maksusüsteem. Ühtlasi räägib meie kasuks keskmisest lihtsam ärikeskkond ning konkurentidega võrreldes personaalne ja pühendunud investoriga tegelemine. Seda toetab meie välisesindajate võrgustik, kes on investoritele lähemal. Suurem osa investeeringuid on tulnud just nendest riikidest, kus meil on välisesindus.

Kolm põhilist investeeringu maandamise takistust on kvalifitseeritud tööjõu saadavus, pangateenuste kättesaadavus (pangakontode avamise piiratud võimalused ja sagenev sulgemine) ja tööstustele liiga kõrge elektritarbimise hind.