Expo Eesti esinduse juhi Andres Kase sõnul purustati lõppenud maailmanäitusel mitu rekordit. "Milano Expo külastajate arv oli kõigi aegade suurim – 3,4 miljonit. Eestlased lõid Expo ajal kaks korda maailmarekordit kiikingus ja püstitasid ühtlasi kiikingu Guinnessi rekordi. Kõige lõpuks pärjati meie paviljoni kõrge tunnustusega – Eestile anti esmakordselt maailmanäituste ajaloos pronksmedal ekspositsiooni disaini kategoorias alla 2000 m2 iseehitatud paviljonidest," loetles Kask.

Eesti paviljoni eesmärgiks oli anda Eestist sõnum kui avatud, eristuvast ja arenenud infoühiskonnaga riigist. "Eesti paviljon oli üks vähestest avatud paviljonidest, kuhu pääses järjekorras pikalt seismata ja see andis meile teiste riikide ees eelise. Samuti hindasid külastajad kõrgelt meie paviljoni sisu – Eesti ettevõtete väljapanek ja programm tekitas publikus elavat huvi. Kõige populaarsemateks osutusid kiiged ja kiiking," nentis Kask.

Expo ajal kajastati Eestit mitmeid kordi rahvusvahelises meedias. Näiteks avaldas ajakiri Vanity Fair augustis meie paviljonist inspireeritult loo Eestist kui põnevast reisisihtkohast. Aktiivselt kajastati ka Eesti paviljonis toimuvat sotsiaalmeedias. Korrutades paviljoni 3,4 miljonit külastajat sotsiaalmeedia jagamistega tuleb kokku 34 miljonit kontakti.

Esmakordselt Expo ajaloos oli Eesti paviljonis esindatud Eesti ettevõtete ja organisatsioonide väljapanek. Mitmed Eesti ettevõtted said juba Expo ajal väärtuslikke kontakte.

Näiteks sõlmis puidust seinaplaatide tootja Reliefwalls maailmanäituse abiga tellimuslepingu. Moe viinavabriku toodangu vastu on huvi tundnud mitmed rahvusvahelised edasimüüjad. Samuti on Velonia linnaratta brändi Viks vastu Itaaliast elavat huvi üles näidatud.

Järgmine maailmanäitus toimub viie aasta pärast Dubais. Kas Eesti seal osaleb, seda tuleb otsustada valitsusel. Rääkides sellest, kas Eesti võiks kunagi ise maailmanäitust korraldada, sõnas Andres Kask, et virtuaal-Expo korraldamist võiks Eesti kaaluda.