EAS-i juht kritiseeris lageraieid Kekkose raja ümber Otepää looduspargis. Kellele need maad kuuluvad ja kas sellised raied on seal lubatud?

 (125)
Otepää looduspark
Otepää loodusparkFoto: Raivo Tasso

Hiljuti ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) juhi kohale asunud Peeter Raudsepp kirjeldas reedel Äripäevas, kuidas metsaraie juba ohustab Eestis turismi, tuues näiteks lageraied Kekkose raja ümbruses Otepää looduspargis. Nii keskkonnaameti kui RMK kinnitusel on tegu lubatud raietega, mis on kooskõlas ka looduspargi kaitse-eeskirjaga.

Eesti turismi ohustab intensiivne metsade raiumine, leiab kuu aega tagasi EASi juhina tööle asunud ja ka metsandusettevõtteid nõustanud Peeter Raudsepp, selgus reedest Äripäeva intervjuust. „Oleme harjunud Eestit metsiku looduse sihtkohana välja reklaamima ilusate looduspiltidega. Täna tuleb neisse suhtuda juba ettevaatlikult,” põhjendas ta.

Raudsepp tõi välja, kuidas aastavahetuse Otepääl veetnud on näiteks toonud välja Otepää looduspargis tehtud raied, kus Kekkose rajal kulgedes tuleb üha suuremas osas liikuda juba raiesmike vahel. „Need toovad pettumust ja tekitavad soovi enam mitte naasta. See on probleem, sest meie regioonides või maakondades on turismiga seotud töökohti palju,” rääkis värske EAS-i juht.

Lageraied lubatud nii RMK kui eraomanike maades

Keskkonnaameti metsaosakonna metsanduse juhtivspetsialist Tiina Jüris ütles Ärilehele, et populaarne Kekkose matka- ja suusarada läbib ligikaudu kolmandiku ulatuses RMK maid ja kahe kolmandiku ulatuses eraomanike maid, jäädes täies ehk 15 kilomeetri ulatuses Otepää loodusparki.
Jürise sõnul oli rajaga piirnevatel aladel ja selle vahetusläheduses RMK kavandanud 2019. aastal lageraiet viiel metsaeraldisel kogupindalaga 4 hektarit.

Seotud lood:

„Erametsas on 2019. aastal kavandatud lageraiet neljal metsaeraldisel kogupindalaga 1,46 ha ja turberaiet 1,9 hektaril. Kõik lageraielangid on väikesed ehk 0,2-1,1 hektarit,” lisas keskkonnaameti spetsialist. Jürise tõi võrdluseks, et 2018. aastal kavandati seal erametsas turberaiet väikeste lankidena 5,5 hektaril ja 2017. aastal seitsmel hektaril.

Otepää looduspargi piiranguvööndis on uuendusraietest lubatud lageraie kuni 1,2 hektari suuruste lankidena – välja arvatud hall-lepikud, kus on lubatud suuremad langid – ja turberaie 5 ha suuruse langina. „Kõik Kekkose rajaga piirnevatel aladel kavandatud raied on kooskõlas kaitse-eeskirjaga,” kinnitas keskkonnaameti esindaja. Ka ütles ta, et lisaks langi suuruse piirangule on seal lageraie puhul ka vanuseline piirang ehk raievanust on seal tõstetud.

RMK metsamajandamise peaspetsialist Olavi Andres ütles täiendavalt, et Eesti suurima maastikukaitseala ehk Otepää looduspargi alast, mille kogupindala on 22 200 ha, on neile kuuluvat metsamaad vaid 3354 ha. Sellest omakorda tervelt 93% ehk 3119 ha on rangelt kaitstav ala, kus raieid ei tehta.

„Eelmisel aastal teostasime Otepää looduspargi piiranguvööndis raieid alla 3 ha. Seega ei saa me nõustuda väitega, et Otepääl tehakse RMK poolt palju raieid. Kõik raied tehakse vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh lähtutakse antud juhul Otepää looduspargi kaitse-eeskirjast, kus on öeldud, mis tingimustel tohib looduspargis raiet teha,” sõnas Andres.

Ta ütles, et RMK halduses olevad maad Kekkose raja ääres kuuluvad suuremalt jaolt kaitseala sihtkaitsevööndisse, kus tavapärast metsa majandamist ei toimu. „Riigimaal on RMK sõlminud Kekkose raja haldamiseks kokkuleppe Tehvandi Spordikeskusega ning arvestab kasutajate huvidega,” lisas RMK spetsialist.

Ka märkis Andres, et Eesti on rangelt kaitstava metsamaa ehk alade, kus raieid ei tehta, osakaalu poolest teisel kohal Euroopa Liidus. „Vaid Soomes on kaitstavaid alasid meist veelgi rohkem,” ütles ta. RMK hallatavast metsamaast (1 030 000 ha) on üle 300 000 ha ehk 29% range kaitse all. Lisaks asub 73 000 ha riigimetsa kaitsealade piiranguvööndites, kus on mõningane raietegevus lubatud.

RMK suurim looduskaitsetööde tegija Eestis

Andrese kinnitusel arvestab RMK metsade majandamisel metsa kaitsekategooriaga. „Kui tegemist on range kaitse all oleva metsaga, siis raieid ei tehta. Kui on tegemist kaitseala piiranguvööndiga, siis toimuvad raied vastavalt kaitse-eeskirjas sätestatud piirangutele. Kui on tegemist nö majandusmetsaga, siis planeeritakse raied metsa vanuse ja seisundi ning kehtivate seaduste järgi,” kirjeldas ta, tuues muuhulgas välja, et RMK on seejuures kõige suurem looduskaitsetööde tegija Eestis.

Ka Tehvandi spordikeskuse juhatuse liikme Jaak Mae sõnul on ümbruskonna metsades toimetatud heaperemehelikult. “Alati on leitud ühine keel. Sportijate turvalisuse tagamiseks tuleb aeg-ajalt teostada ka raieid, sest vanad puud võivad olla ohtlikud,” sõnas ta.

“Inimeste ohutus on meie jaoks alati esimesel kohal. Selle tagamiseks on meil tugev pikaajaline koostöö RMK inimeste ja erametsaomanikega, kelle hallatavatest metsadest meie terviserajad läbi kulgevad,” lisas Mae.

EASi juhi kriitikale Eesti metsade intensiivse raiumise osas on reageerinud ka erinevad metsandussektoris tegutsevate ettevõtete liidud. “Tänaste kliimaväljakutsete taustal on metsal ja puidul täita oluline roll,” ütles metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuht Henrik Välja.

“Sisuliselt on meil valida, kas osta rohkem sisse odavat Hiina plastmassi ja teha nägu, et selle keskkonnamõju meid ei puuduta, või kasutada kohalikku taastuvat loodusvara nagu puit. Meie tarbimisel on alati jälg. Maailmas laiemalt, näiteks ÜRO kliimaraportis, nähakse puidus ja puittoodetes olulist tegurit keskkonnaprobleemide lahendamisel,” märkis ta.

Erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv ütles, et metsas olevad puud vananevad, mistõttu on mõistlik tegeleda nende asendamisega “Erametsade majandamine looduspargis toimub ranges kooskõlas kaitse-eeskirjadega ning keskkonnaameti heakskiidul,” kinnitas ka tema.