Lõuna ringkonnaprokuratuuri süüdistuse kohaselt taotlesid mehed Tartu Teaduspargi nimel ettevõtluse arendamise sihtasutuselt (EAS) toetust tehnoloogilise seadme ostmiseks, kuid näitasid taotluses selle hinna kahekordsena, et vältida nõutud 50% suuruse omaosaluse tasumist. Sellega panid nad süüdistuse järgi toime soodustuskelmuse ja EAS maksis pettuse tagajärjel põhjendamatult välja ligikaudu 200 000 eurot.

Mullu aprillis alanud kohtuprotsessil jõudis Tartu maakohus maikuus prokuratuuri taotlusel otsusele kriminaalmenetlus oportuniteedi põhimõttel lõpetada, kuid süüdistatavad pidid kohtumäärusega hüvitama kriminaalmenetluse kulu ja tegema 120 tundi üldkasulikku tööd.

Lisaks aitasid Lõhmus ja Kink prokuröri sõnul tasuda Tartu Teaduspargile EAS-i poolt esitatud nõuet. Kogu nõue oli teaduspargi pressiesindaja Kadri Arraku sõnul täpsemalt 182 485 ning see on EAS-ile tagastatud täies ulatuses. Kingi ja Lõhmuse kanda jäi Arraku sõnul kokku 40 000 eurot.

Prokuratuur on teadlaste süüs siiani veendunud

Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Püssi sõnul võeti oportuniteedini jõudmisel arvesse, et kumbki süüdistatav ei saanud soodustuskelmusega otsest kasu ning mõjutavaks teguriks oli ka see, et teadlased olid nõus tasuma osa EAS-i esitatud nõudest, millega vähendasid nad tunduvalt Tartu Teaduspargile esitatud nõude suurust.

Sellegipoolest on prokuratuur veendunud meeste süüs. "Prokuratuur oli menetluse lõpuni ja on endiselt seisukohal, et süüdistatavad panid toime kuriteo, kuid neid on võimalik mõjutada seadusekuulekalt käituma ka leebemalt kui kriminaalkaristusega," selgitas Püss.

"Kuigi prokuratuuri hinnangul oli kuritegu toime pandud, ei olnud süüdistatavate süü suur ja kuna nad olid nõus märkimisväärse osa kuriteoga tekitatud kahjust hüvitama, taotlesime kriminaalmenetluse lõpetamist oportuniteediga. Kohus vaatas taotluse läbi ning nõustus prokuratuuri taotluses kirjeldatud seisukohtadega," märkis ta.

Rünno Lõhmus ütles Delfile, et tema ei ole mingi pettusega tegelenud ja tema arvates mõisteti ta kohtus üldsegi õigeks, ehkki kohtumäärusega pidi ta tegema ka 120 tundi üldkasulikku tööd, mis tal ülikooli töö kõrvalt tänaseks enda sõnul tehtud on.

Pettus ei olnud seotud ülikooli tööga

Lõhmus on Tartu ülikooli füüsika instituudis töötanud 1997. aastast, vanemteadurina viimased 14 aastat. Ilmar Kink töötas Tartu ülikoolis vanemteadurina aastatel 2004–2007 ja 2014–2015.

Tartu ülikooli füüsika instituudi direktor Toomas Plank ütles Delfile, et Tartu ülikoolil Lõhmusele vanemteadurina etteheiteid ei ole ja kõnealune tegevus ülikooliga seotud ei olnud. Et oportuniteedi põhimõttel lõpetatud kriminaalmenetlus ei mõista süüdistatavat õigeks, aga ka mitte süüdi, lähtub ülikool Lõhmuse asjus süütuse presumptsiooni põhimõttest.

Oportuniteedi põhimõttel menetluse lõpetamisel ei pea süüdiostatav end süüdi tunnistama, kuid selle põhimõtte kasutamine eeldab, et ta on siiski teo toime pannud. Karistusregistrisse sel viisil märget ei lähe ja süüdistatav peab heastama kuriteoga tekitatud kahju ning tasuma kriminaalmenetluse kulud.

Teadlased manipuleerisid pihustusliini taotluses pihustusliini hinnaga

EAS toetas 2010. aasta esimese aprilli otsusega teadusparki 886 886,03 euroga. Neli kuud hiljem korraldas teaduspark riigihanke laborihoone rekonstrueerimise investeerimislaenuks summas 703 324,81 eurot, mis täitis ülejäänud maksumuse projektis, mida EAS toetas.

Riigihanked ja taotlused tehti aga Tartu Teaduspargi nimel.Nüüd kuulutati välja laborihoone rekonstrueerimise hange, mis esialgse hanketeate järgi pidi maksma minema 1,4 miljonit eurot, hiljem lisati veel sada tuhat.

Rekonstrueerimistöödega ei saanud aga projekt läbi – laborisse oli vaja soetada seadmed. 2012. aasta juulis kuulutaski teaduspark välja hanke tööstusliku pinnakatte pihustusliini ostmiseks 363 970 euro eest. Pihustusliin ongi seade, mille maksumuse kohta Kink ja Lõhmus EAS-ile valeinfot andsid, nagu seisis süüdistuses.