2011. aasta septembris laekus EAS-ile Euroopa Komisjonilt auditi projekt, milles komisjon käsib AS-ilt Paldiski Tsingipada toetuse tagasi nõuda. Samas auditis viidatakse, et tegu võib olla süsteemse veaga, mis seisneb mustvalge ja sõnaselge keelu rikkumises ka teiste samalaadsete projektide puhul. EAS jätkas 2011. aasta septembrist kuni 2012. aasta maikuuni ergutava mõju põhimõttega vastuolus oleva riigiabi andmist, mida kinnitas Ärilehele ka praegune EAS-i nõukogu esimees ja toonane auditikomitee juht, majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas.

Kuningas nendib oma vastuses sõna-sõnalt, et „uusi otsuseid ei tehtud, küll aga ei hakatud pooleliolevaid projekte enne katkestama, kui täis selgus majas”. Auditikomitee ülesanne on otseselt sihtasutuse juhatuse töö järele valvata, kuid paratamatult jääb mulje, nagu oleks Ahti Kuningas koos toonase juhatuse esimehe Ülari Alametsaga eelistanud jaanalinnu kombel pea liiva alla peita, mitte kohe tulekahju peatada.

Alles 2012. aasta mais valmistas äsja EAS-i juhatusega liitunud, juuraharidusega endine justiitsministeeriumi asekantsler Martin Hirvoja ette tegevuskava, mis nõudis valedel alustel riigiabi andmise viivitamatut lõpetamist ja väljaselgitamist, kui palju projekte võiks veel rikkumisega seotud olla.

Alles mais 2012 täiendas EAS ka oma taotluste menetlemise korda, kuhu lisas n-ö kontrollküsimuse, milles ettevõtetel tuleb enne taotluse esitamist veenduda – et enne taotluse EAS-ile esitamist ei oleks olnud projektiga seotud tegevusi ega kohustusi. Reaalne veaparandus tehti seega kaheksa kuud hiljem.

Nüüd on EAS-ile otsustatud anda värske restart ja nagu Ahti Kuningas pressile antud intervjuus ütles – „vabaneti eelmise perioodi jääkidest”. Paratamatult tekib küsimus: kas mitte Kuningas ise ei ole seesama „eelmise perioodi jääk”, kes oli otseselt riigiabi segadusega seotud ja esimestest häiresignaalidest alates probleemist teadlik, kuid ei soovinud vigasele rahastamisele pidurit tõmmata?

Kuningas kinnitas Ärilehele, et analüüsi alustati kohe 2011. aasta sügisel, kui esimene audit „mustandi kujul” neile saabus, ja lõpparuanne järeldustega tuligi alles üheksa kuud hiljem. „Kohe kui saime mustandi, alustati analüüsi, eelkõige nimetatud projekti kohta, aga hakati vaatama ka kõiki sellest meetmest toetust saanud projekte, et aru saada probleemi ulatusest.” Ta lisas, et muidugi tuleb auditist teha kiired järeldused, aga sageli ei ole mõistlik kogu EAS-i tegevust ühe auditi tõttu seisma panna. „Nimetatud audit hõlmas eelkõige tehnoloogiainvesteeringu toetust. Seal tehti toetusevoore ja need voorud olid juba auditi ajaks läbi viidud, raha uute voorude jaoks ei olnud. Uusi otsuseid ei tehtud, küll aga ei hakatud pooleliolevaid projekte enne katkestama, kui täis selgus majas.”