EAS nimetab sel aastal vene turistid tsaariks
Kui eelmisel aastal töötas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) palehigis selle nimel, et turustada kultuuriaastat lähematele ja kaugematele naabritele, siis tänavuseks sihtmärgiks on võetud turisti Tallinnast kaugemale meelitamine, pakkudes mõisapuhkust või aktiivseid tegevusi.
„Loodusturism ei tähenda seda, et inimesed peaksid tulema siia maastikuvärvi kostüümides ja kummikutes,” sõnas EAS-i turismiarenduskeskuse direktor Tarmo Mutso. „Me tahame, et Tallinna-kesksus muutuks väiksemaks, et inimesed läheksid rohkem eemale ja kui tullaksegi pealinna vanalinna vaatama, siis ühel päeval võiks inimesel olla mahti külastada näiteks ka Lahemaad.”
Mutso räägib aga, et riigid peab jagama kõrgema ja madalama potentsiaali järgi ja kõige suurem potentsiaal on ikkagi naabrite juures. Samal ajal tuleb nii Läti, Vene kui ka Soome turistile erinevalt läheneda ning kõigi jaoks kasutatakse ka teistmoodi taktikaid. „Soomlasele ei lähe ju rääkima, et tule vaata, meil on 1500 järve – see on nende mõistes tühine arv. Sakslasele võiks see aga juba huvi pakkuda. Samamoodi tahaks sakslane võib-olla venelasest rohkem ka karusid näha. Lätlasele on jällegi lähemal Lõuna-Eesti, tema pankrannikut vaatama ei pruugigi jõuda.”
Teenib end kuhjaga tasa
Eesti riik turustab end suurusjärgus kuni viis miljonit eurot aastas, mis tähendab, et kui statistikaameti uuringu järgi jätab keskmine turist Eestisse 213 eurot, peaks investeeringu tasategemiseks siin käima 23 400 turisti. Sellise näitaja järgi peaksid kopsaka eelarvega kampaaniad end kuhjaga ära tasuma, sest hinnanguliselt külastas eelmisel aastal Eestit 1,8 miljonit välisturisti. Põhiinvesteeringud jagunevad aga ikkagi naabrite juurde ja riigiti jääb kampaaniate maksumus eraldi võttes umbes 200 000 euro piirimaile.
EAS-i turismiarenduskeskuse Soome sihtturu juht Malle Kolnes lisab, et tegelikult on kõik sellised kampaaniad pika vinnaga ja hakkavad end tihti tunda andma aasta-kaks pärast kampaaniat. Ka Mutso on arvamusel, et näiteks eelmise aasta kultuuripealinna mõju kestab seniajani, sest puhkuse või külastuse planeerija ei tee seda alati samaks suveks.
Soomes tehakse nii pikka kampaaniat (14. maist 24. septembrini) üldse esimest korda ja soomlased ongi põhiline sihtrühm, kes võiks olla korduvalt Tallinnas käinud ja keda saaks juba pealinnast välja meelitada. „Me püüame läheneda läbi tema harrastuste ja huvide, ta ei vaata enam seda, mis kohta ta täpselt läheb, vaid läheb kohta harrastuse pärast, näiteks golf või kanuuga sõit,” selgitas Kolnes.
Venemaa turistile pakutakse pigem hoopis mõisapuhkust, mis võiks olla tavalisest kraad luksuslikum. Venemaa sihtturu juht Tiina Kärsna ütleb, et rõhutada tuleb vaikust ja rahulikku rohelist keskkonda, mis Moskva või Peterburi elanikul juba peaaegu puudub. „Meie põhiline sihtgrupp on kõrgem keskklass, kes tuleb siis pere või sõpruskonnaga.
Tallinn jääb venelastele alatiseks, aga nad teavad juba ka teisi linnu, mille ümber kampaania ehitamegi.”
AASTA 2013
Järgmisel aastal loodab EAS Lottemaale
Tarmo Mutso sõnul on igal aastal vaja erinevat kampaaniat ja strateegiat, et pakkuda vaheldust. Järgmisel aastal võetakse ette pered ja perepuhkuse veetmine, mille sümboliks peaks saama Pärnu maakonda Tahkuranda rajatav Lottemaa. „Me tahame, et meil oleks igal aastal midagi uut rääkida. Järgmisel aastal me tahame kampaaniat teha perepuhkuseks ja selle ajendiks on lootus, et Lottemaa saab valmis. Seega saab Lottemaast nagu perepuhkuse sümbol.”
Kuigi alles hiljuti Eesti Päevalehele antud intervjuus ütles SA Leiutajateküla nõukogu esimees Rein Malsub, et Lottemaa valmib ettenähtud mahus ja tervikliku kompleksina järgmise aasta kevadsuveks, varjutavad edumeelseid plaane, nagu Eesti suurprojektides ikka, ehitushanked ja nende läbikukkumised.
Nii juhtus hiljuti ka Lottemaaga, sest projekt ei olnud nii kõrgeteks ehitushindadeks valmis. Malsub lubas, et uus hange kuulutatakse välja maikuu jooksul, et hiljemalt augustis oleks võimalik ehitama hakata.
