EASi innovatsioonidivisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul on viimase aja trendiks kujunenud see, et mitu ettevõtet taotleb innovatsiooniosakut ühiselt ning püüab koos mõnele probleemile lahendust leida.

„Innovatsiooniosak on lihtsaim finantseerimisvõimalus koostöös ülikoolide või teadusasutustega uuenduslike ideede elluviimiseks,“ selgitas Pralla. „Innovatsiooniosakute edu näitab ilmekalt see, et toetusprogrammi 15 miljoni kroonine maht ammendus tänu ettevõtjate aktiivsusele juba augustis ning eelarvesse lisati täiendavad 30 miljonit krooni. Kindlasti on ettevõtete ja ülikoolide uutel koostööprojektidel oma osa ka selles, et kõrgkoolid on muutnud õppekavasid ettevõtluskesksemaks,“ selgitas Pralla.

Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonna juhataja professor Heikki Zoova rääkis, et soovib tudengitelt senisest enam praktilise väärtusega töid. „Pakume ettevõtjatele võimalust, et tudengid aitavad neil kursusetöö, lõputöö või praktikumi raames lahendada tootearenduse või disainiga seotud kitsaskohti,“ ütles Zoova. „Kasu toob see mõlemale poolele: ettevõtjale on see soodsaim viis uuenduslike toodete arendamiseks, tudengid aga saavad praktilise kogemuse ja teadmised ettevõtluse olemusest.“

Näiteks aitas Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond Kütrik OÜ-l välja töötada teraviljaga täidetud õmblustooteid kurgu- ja kõrvavalu leevendamiseks ning külmetushaiguste ennetamiseks. Tarmeko LPD OÜ-d aidati aga innovatsiooniosaku abil toolide disainilahenduste väljamõtlemisel.

AS Bestor Grupp ja ERKAS Partner OÜ otsisid innovatsiooniosaku toel lahendusi katusekatteks sobivate tsellulooskiudplaatide valmistamiseks. Nende plaatide tootmiseks kasutatakse paberijäätmeid.

Doordec OÜ tegi aga koos T-Tammer OÜ-ga katsetusi uut tüüpi tuletõkkeukse väljatöötamiseks. Dorpat Sport OÜ ja Capotronix OÜ said aga innovatsiooniosaku tenniseväljakute koristusroboti loomiseks, et lihtsustada vaipkattega väljakute puhastamist. Seevastu Puittooted OÜ ja TTÜ Katsekoja mööblikatsetuslabor testisid puidust lastekelke, et leida väikelaste sõidutamiseks kõige paremini sobivat kelgukonstruktsiooni.

Väikesed või keskmise suurusega ettevõtjad saavad innovatsiooniosakut kasutada arendustööga seotud teenuste ostmiseks kõrgkoolidelt, patendiametilt, patendiraamatukogult, patendivolinikelt ja akrediteeritud katselaboritelt.

Alates selle aasta jaanuarist saab innovatsiooniosakute toel abi ka rakenduskõrgkoolidelt ja tehnoloogia arenduskeskustelt. Osaku suurus ühe ettevõtte kohta on kuni 50 000 krooni ja see katab kuni 100% toetatavatest kuludest. Kui on plaanis kallim arendustöö, saavad kuni viis ettevõtjat esitada ühistaotluse kuni 250 000-kroonise innovatsiooniosaku saamiseks.