"Tahame arendada unesensorit, mida oleks mugav kasutada. Leidsime mooduse, kuidas sensor muuta kasutajasõbralikuks. Praegu on need ebareaalsed, inimesed peavad kandma endal pea ümber mingeid paelu ja toppima suuri kolakaid asju pähe. Leidsime ühe USA-Kanada firmaga koostöös veidi teistsuguse lahenduse, mis teeb asja lihtsamaks," ütles Mati Kihva.

See, mis sensori täpsemalt uudseks teeb, on aga tema sõnul ärisaladus. "Seda ma kindlasti praegu ei avalda."

Esialgu pole sugugi kindel, et plaanist üldse asja saab. "Vaatame, kui leiame lahenduse ja see toimib nii, nagu oleme praegu ette kujutanud ja paberile pannud, eks siis näha on, kas toimib või ei," sõnas Kihva.

EASi antud rahast piisab tema sõnul hea majandamise korral hädavaevu esialgse arendustöö tegemiseks. Küsimuse peale, kas ka turundust tehakse, hakkas ta lausa naerma. "See raha on nii väike, et turundusele pole mõtet mõeldagi, hea, kui saab tehtud arenduskäigu. Tänapäeval maksab arenduse tund 50 eurot, alla selle pole võimalik ühtegi inimest leida, kes mehhatroonikat või muud sellist arendab," märkis mees.

Eesti avalikkuse jaoks on tuntuim unenõustaja endine muusik Kene Vernik, kes töötab Tallinnas ja Tartus unehäiretega inimesi abistavas Hea Une Keskuses. Kihva sõnul võidakse tulevikus unesensori plaani õnnestumisel ka keskus kampa võtta.

"Me pole nendega otseselt seotud, aga oleme ühe teise projekti raames koostööd teinud. Tunnen Kenet ise hästi ja kindlasti nendega koostööd teeme, aga enne peame teada saama, kas meie seade töötab. Pärast sinna peale algoritmide ehitamine ja muu on juba täiesti teine protsess," sõnas Kihva.

Mehe sõnul võib kõigi plaanide õnnestumisel jaanuarikuus esmakordselt ka sensori prototüübiga tutvuda.