Halvemal juhul müüakse ettevõtte brändi alt juba reaalseid tooteid (mis tähendab, et Hiina turule minnes on ees pikk kohtuvaidlus) ning paremal juhul on tegemist nii-öelda „skvotteriga“, kes registreerib välismaiseid tärkavaid kaubamärke lootuses see kunagi vaheltkasuga päris omanikule tagasi müüa. Mõnel eraisikust „skvotteril“ võib olla rohkem registreeritud kaubamärke kui kümnete miljardite eurode suuruse käibega Alibabal ja Tencentil.

Nimelt kehtib Hiinas nii-öelda first-to-file süsteem, mis tähendab, et kaubamärgi omanikuks saab see, kes esitab esimesena taotluse. Selline süsteem on tekitanud palju pingeid Hiina ja muu maailma vahel, kuna erinevaid kopeerimise ja kaubamärgi vaidluste juhtumeid on olnud palju. Näiteks on kohtuvaidlustest läbi käinud ettevõtted, nagu New Balance, Ferrero ja teised. Tänaseks on aga olukord tugevalt paremuse poole liikunud. Nimelt on alates selle aasta 2. novembrist Hiinas rakendunud uus intellektuaalomandi seaduse muudatus, mis sätestab, et kõik avaldused, mis on tehtud „halvas usus" või kus puudub kavatsus kaubamärki kasutada, lükatakse tagasi. Kuigi antud regulatsiooni rakendamine saab olema keeruline, seab see konkreetsed piirangud näiteks eelpoolmainitud skvotteritele, kelle omandis on juba tuhandeid kaubamärke ning kaitseb enam välismaiseid ettevõtteid.

Selline muudatus sümboliseerib toimuvaid muutusi Hiina intellektuaalomandi valdkonnas ning annab välisettevõtetele märku, et süsteem on muutumas. Lisaks sümboliseerib see Hiina ettevõtete suunamuutust. Kui varem nägime Hiinas palju odavaid tooteid, mis kopeerisid Lääne brände või disaini, siis täna näeme Hiinas rohkem originaalset toodangut ning ka kallimaid hindasid. Kuigi kopeerimisest ei ole 100 protsendiliselt lahti saadud ei Hiinas (ega ka muus maailmas), siis aina enam näeme Hiinas rahvusvaheliste ambitsioonidega innovaatilisi ettevõtteid, kes näevad vaeva ka enda intellektuaalomandi kaitsmisega välisturgudel, kus kehtib nende jaoks võõras süsteem.

EASi Aasia keskus soovitab ettevõtetel kindlasti intellektuaalomandi kaitsmisele tähelepanu pöörata. Eelkõige puudutab see ettevõtteid, kes juba Hiina turu suunas vaatavad, mis juhul peaks tegemist olema esimese sammuna turule sisenemisel, kuid samas puudutab see ka ettevõtteid, kes müüvad enda tooteid rahvusvaheliselt või omavad ambitsiooni müüa enda tooteid/teenuseid väljaspool Eestit. Juhul, kui ettevõte on otsustanud Hiina turule siseneda, tuleks kindlasti planeeritavas eelarves broneerida vähemalt mingi osa juriidilisteks tegevusteks, mille alla läheb ka intellektuaalomandi kaitsmine.

Kindlasti peavad ettevõtted esimese sammuna kaaluma, mis vajab nende ettevõtte või toote juures kaitsmist - disain, bränd, kaubamärk või miskit muud. Seejärel saab ettevõte juba astuda esimesed sammud registreerimise suunas. Kindlasti soovitame abi otsida mõnelt kohalikult Hiina partnerilt või rahvusvaheliselt büroolt, kes saab ettevõtteid kaubamärgi või muu intellektuaalomandi registreerimisel abistada, ning EASi poolt saab nii meie Aasia keskus kui ka intellektuaalomandi spetsialist soovitusi anda. Tihtipeale eeldatakse, et kaubamärgi registreerimisega kaasnevad suured kulutused, kuid tegelikkuses maksab kaubamärgi registreerimine ühes kaubaklassis umbes 100 Eurot, millele lisanduvad juriidilised kulud, mis võivad muidugi varieeruda ühest äärmusest teise. Selleks soovitame võtta võrdlevad pakkumised mitmelt teenusepakkujalt ning leida nende hulgast endale sobiv partner.