Economist: Balti riikide kokkukukkumine on suudetud ära hoida

 (28)
Economist: Balti riikide kokkukukkumine on suudetud ära hoida
ITAR-TASS

Balti riikide majanduste kokkuvarisemine on suudetud ära hoida, kuid vähemalt Läti ees seisavad veel väga rasked ajad.

Ajaleht The Economist kirjutab oma viimases numbris, et Balti riikide majanduste kokkukukkumine on suudetud ära hoida, kuid keerulised ajad võivad kesta veel pikalt.

The Economist toob oma loos eraldi välja Läti. Natuke traditsioonilise klišeelikkusega alustab The Economist Balti riikidest, aga negatiivseid näiteid tooma hakates, valitakse välja Läti. Eks see näitab nii seda, et Balti riigid pannakse tihti tõepoolest ühte patta, teisalt aga ka seda, et Läti olukorra erilisust võrdluses Eesti ja Leeduga, on hakatud ka rohkem tajuma.

Positiivse külje pealt võib nentida, et kuigi langus on olnud järsk, näitavad viimased kuud selle aeglustumist ja mõnedes sektorites isegi tõusule pöördumist. Üks suur kohalik pank (Parex) on tulnud riigistada ja kokku on pangad kandnud kahjumit üle 10 miljardi krooni, kuid pangajookse, väliskapitali põgenemist ega ka devalveerimist pole toimunud.

„Lätis toimuv on poliitiline ja majanduslik korralageduses,“ kirjutab The Economist „Tänu väljast tulevale abile, eelkõige Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise valuutafondi rahale on riik suutnud ellu jääda.“

Väljastpoolt vaadates paistavad Läti poliitikud ebaveenvad ja samas vihale ajavad, viitab The Economist. Ajalehe sõnul on Läti poliitikute omavahelised nägelemised takistanud mitmete reformide läbi viimist.

„Läti ei lahendanud oma probleeme nagu korruptsioon ja kehvad avaliku sektori teenused headel aegadel,“ kirjutab The Economist „Ja ei lahenda neid ka siis kui ajad on halvad.“