Ajakiri kirjutab, et majanduslangus on kõigis kolmes Balti riigis ränk. Olukorras, kus maksutulud kivina kukuvad, ei tundunud eurole ülemineku kriteeriumide täitmine üheski Balti riigis tõenäoline. Lätis näiteks näeb valitsus suurt vaeva, et eelarvedefitsiit euroalal lubatud kolme protsendi asemel tuleval aastal 8,5 protsenti ei ületaks.

Nüüd aga paistab, et kui midagi vahele ei tule, täidab Eesti tuleva aasta keskpaigaks kõik euroga liitumise tingimused, refereerib Äripäev Economisti. Seda eelkõige tänu avaliku sektori finantside ohjamisele. Eesti valitsus kärpis kulusid järsult ja varakult, kiirendades samas eurorahade kasutust, mis mõjus majandusele stiimulina. Läti ja Leedu pole sel teel niisama edukad olnud, tõdeb ajakiri. Kindluse mõttes soovitab IMF Eestil siiski ka tuleva aasta eelarves kärpeid jätkata.