Economist: miks Pariisi terroril on börsidele piiratud mõju?
Ajakiri Economist püüdis lahata, miks avaldas terrorism turgudele nii piiratud mõju.
Terroristide üheks eesmärgiks ongi majandusliku ja finantsturgudel kahju tekitamine – olgu nendeks Wall Street 9/11 rünnakud või sel aastal Tuneesia turistide ründamine.
Kuigi mõned nädalavahetuse ennustused olid karmid, olid finantsturud märkimisväärselt ükskõiksed tragöödia suhtes. Investorid võisid ajaloost õppida. 9/11 terrorirünnakute õudus oli kaugelt suurem kui varasemate terroriaktide oma, mis võis tolle aasta USA majanduskasvu vähendada 0,5 protsendipunkti võrra. Aktsiaturg, mis oli mõned päevad kauplemiseks suletud, tegi järgnenud kukkumise tasa kuu aja jooksul. 2005. aasta juulis, kui suitsiiditerroristid ründasid Londoni ühistransporti, taastus aktsiaturg päevadega. Tol kvartalil kasvas Suurbritannia majandus 0,8%.
Rünnakud põhjustasid inimeste majanduslikus elus lühiajalisi segadusi. Inimesed hoidsid mõned päevad kesklinnast eemale. Kui see tähendas vaid tarbimise edasi lükkamist, mitte sellest loobumist.
Prantsusmaa olukorra kohta kirjutasid Citigroupi analüütikud, negatiivse poole pealt on vähemalt lühiajaliselt mõjutatud kodumajapidamiste turvatunne – kaotatud on mõned poepäevad. Majandusele on lähikuudel ja kvartalitel positiivsed politsei, eraturvafirmade ja sõjaväe sekkumisele tehtavad lisakulutused.
Loomulikult on olukordi, kus terrorism avaldab suuremat mõju. Kui majandus on sõltuv välisturismist nagu Tuneesia või Egiptus, eksisteerib risk, et reisikorraldajad suunavad turistid turvalisematesse sihtkohtadesse. Eriti käib see päikese nautlejate, mitte kultuurituristide kohta. Eurooplased tunglevad jätkuvalt USAsse, kuigi USAs tapetakse tulirelvadega aastas 11 500 inimest ehk rohkem , kui seda teevad terroristid, kuid inimesed on selle maaga tuttavad ja ei taju ohtu.
Teiseks majandusele mõju avaldajaks on kasutusele võetud vastumeetmed. Turvakontrolli suurendamisel lennujaamades on oma majanduslik hind pikemate järjekordade näol, mille majanduslikku kulu on raske arvutada. Mis juhtub, kui Euroopas tühistatakse Schengeni režiim ja viiakse sisse piirikontroll? See tähendaks Prantsusmaa-Belgia ja Hollandi-Saksamaa piiril pikki autosabasid. Katkestus oleks oluline.
Kolmandat moodi võiks majandust mõjutada terror, kui see muutuks püsivaks. Näiteks Põhja-Iirimaal kestis terror 30 aastat. Tulemuseks oli erasektori väiksem tööhõive ja turismi järsk vähenemine. Kui Isis suudab ellu viia oma ähvardused korduvate rünnakute osas, võib see suurendada Euroopa Liidus sotsiaalseid ja etnilisi pingeid, mis võib viia USA meedias Euraabia pealkirjadeni. See halvendaks nii välisinvesteeringuid kui turismi.
