Edelaraudtee Infrastruktuuri AS-i (millele Pärnu suunaline raudtee kuulub) juhataja Rain Kaarjas tulevikku helgetes toonides ei näe. „Mõistlik oleks olnud raudtee remondi toetamine, sest Rail Balticu suguste suurte objektide ehitus läheb enamasti kallimaks ja pikemaks kui plaaniti. See valmib 2030. aastal või hiljem ja nii kaua ei pea Pärnu raudtee praegusel kujul vastu," rääkis ta.

Pärnu raudtee on nii amortiseerunud, et praegust 80 km/h sõidukiirust peaks paari aasta pärast vähendama. „Oleme arvestanud, et 2018. aastani saame hakkama. Kui kiirus langeb alla 60 km/h, siis on raudtee kahjumlik projekt," ütles Kaarjas.

Kompromissiks kümneaastane leping

Edelaraudteel on siiski ka varuplaan. „Tavaliselt on omafinantseering sellistes projektides kuskil 15%, kuid me oleme nõus panema õla alla ja ise selle 17 miljonit kinni maksma. Aga ainult juhul, kui riik on nõus meiega sõlmima kümneaastase sõitjateveo teenindamise lepingu," ütles Kaarjas.

Juhul kui riik lepingut ei sõlmi ja Pärnu-Lelle raudtee on mõne aasta pärast kasutuskõlbmatu, jääb Pärnu Kaarjase hinnangul ligikaudu kümneks aastaks raudteeühenduseta.

Majandus- ja taristuminister ütles aga Edelaraudtee nn kompromissettepaneku peale, et antud liini jätkamine ei ole otseses sõltuvuses eile avalikustatud riikliku investeeringuprogrammi otsustega. "Ministeeriumil seisab Lelle-Pärnu liini osas otsuse tegemine veel ees, kus tuleb kindlasti arvesse võtta ka kohaliku maavanema ja linnapea arvamust, kes on muuseas öelnud, et antud liin ei ole esmavajalik," viitas Simson mullu kevadel Pärnu maavanema Kalev Kaljuste, linnapea Romek Kosenkraniuse ja omavalitsusliidu juhi Lauri Luuri kirjale, milles paluti raudteelõigu rekonstrueerimisele kuluv raha lennujaama investeerida.